• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestil tasub Jaapaniga äri ajada

    Intervjuu Eesti suursaadikuga Jaapanis Mark Sinisooga

    Eesti tootjad leiaksid Jaapanis piiramatu turu kalale ja piimatoodetele. Maa nappuse tõttu peab Jaapan suurema osa toiduainetest importima. Norra lõhe on Tokios odavamaid toiduaineid.
    Kilo loomaliha maksab poes ligi 2000 krooni, linnuliha 100 krooni, või 500 krooni kg. Leivapätsi saab 50 krooniga. Lõunasöögiks piisava portsjoni lõhet saab ligi 50 krooniga. Sekretärineiu saab seejuures ilma makse maha arvamata 35 000 krooni kuus palka.
    Selleks, et täita hieroglüüfidega blankette ning orienteeruda veterinaar- ja kvaliteedinõuetes, vajab ärimees kohalikku partnerit.
    Müügiskeem töötab sujuvalt kolmeastmelisena: tuleb leida Euroopas Jaapanisse kaupa ülesostev firma, kes omakorda on seotud Jaapanisse importiva firmaga. Importöör müüb kauba sealsetele hulgimüügikettidele.
    Eesti välisministeerium valdab infot sealsete normatiivide kohta. Jaapaniga äri ajamine nõuab kannatlikkust ja usaldust.
    Majanduslepingute sõlmimine Jaapaniga ei ole tõenäoline, sest Jaapani äritraditsioon tugineb konsensuslikule vastastikusele usaldusele, mitte lepingulisele baasile.
    Jaapanil on vaid Rootsiga teadusliku koostöö leping ning rahulepingu sõlmimise järel võidakse sõlmida investeeringute kaitse leping Venemaaga.
    Jaapani tavasid arvestades on see korrektne tehing. Paljud asjad, mida on Euroopas ja Ameerikas kombeks korruptsioonina hukka mõista, kuuluvad Jaapanis igapäevase ärietiketi hulka. Avaliku skandaali keskpunkti sattunud tegelased käituvad nendest tavadest lähtudes samuti erinevalt.
    Jaapanis praktiliselt pole vargusi ning seetõttu peetakse avalikku reputatsiooni väga tähtsaks. Kui mõni Jaapani pank satub avalikku skandaali, siis on juhtumeid, kus panga president teatab pärast juhatuse ja nõukoguga arupidamist ajakirjanikele, et tema ongi kõiges süüdi. Seejärel üürib ta mõnes kallis hotellis toa, kus sooritab enesetapu. Mahajäetud kirjas selgitab pangajuht veel kord oma süüd ning teatab, et süü muutis teda iseendale kõige vastikumaks inimeseks.
    Panga tööd selline vahejuhtum ei takista.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Elmo Rent jäi novembris käibeprognoosile alla Selle aasta käibeprognoos on aga juba ületatud
Elmo Rent kasvatas novembris aastatagusega võrreldes käivet, aga võrreldes oktoobriga langes see hooajalistest teguritest tingituna tublisti, selgub börsiteatest.
Elmo Rent kasvatas novembris aastatagusega võrreldes käivet, aga võrreldes oktoobriga langes see hooajalistest teguritest tingituna tublisti, selgub börsiteatest.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.