Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubamärkide kaitse välismaal

    Põhimõtteliselt korraldab kaubamärkide õi-guskaitset iga riik iseseisvalt, st õiguskaitse saamiseks tuleb taotlused esitada (kulutused teha) Lätis, Soomes, Venemaal jne. Siiski on sõlmitud rida rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis reguleerivad kaubamärkide kaitset mitmes riigis samaaegselt. Rahvusvahelised kokkulepped, mille olulisemaid sätteid tasub teada, on:
    - tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon;
    - Euroopa Ühenduse kaubamärgimäärus;
    - märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe ja protokoll Madridi kokkuleppe juurde.
    Pariisi konventsiooni nn prioriteedipõhimõte võimaldab konventsiooni liikmesriigis (sh ka Eestis) nõuetekohaselt esitatud kaubamärgitaotluse, nn esmase taotluse põhjal saada sama kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel kuue kuu jooksul teises liikmesriigis prioriteedikuupäevaks esmase kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva. Seeläbi saadakse eelis teiste isikute taotluste ees, mis on esitatud sama märgi registreerimiseks pärast esmase taotluse esitamist.
    Teine oluline põhimõte sätestab, et Pariisi konventsiooni liikmesriikides esitatud taotlused on sõltumatud, st kaubamärgi tühistamine ühes riigis ei too kaasa selle tühistamist teises riigis.
    Eeliseks on ka säte, et konventsiooni liikmesriigis nõuetekohaselt registreeritud kaubamärgi registreerimisest teises liikmesriigis saab keelduda ainult konventsioonis loetletud, selgelt piiritletud alustel.
    Euroopa Ühenduse kaubamärk (CTM) annab ühtse kaubamärgikaitse kogu Euroopa Liidu territooriumil. Taotlusi võib esitada ka Eesti ettevõtja, kuid ta peab selleks kasutama Euroopa Liidu riigi voliniku teenuseid.
    Madridi kokkulepe ja protokoll võimaldavad ühtse taotlusega kaubamärgile õiguskaitse saada kõigis kokkuleppe või protokolli liikmesriikides. Taotleja peab aga olema kokkuleppe või protokolli liikmesriigi kodanik, omama seal elukohta või tegelikku ja tegutsevat ettevõtet. Kokkuleppel on 48 ja protokollil 31 liikmesriiki, kusjuures 23 riiki on mõlemaga ühinenud. Eesti kavatseb ühineda protokolliga.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Tallinna Sadama käive ja kasum langesid
Tallinna Sadama käive langes esimeses kvartalis ning kulude kasvu tõttu vähenes ka kasum.
Tallinna Sadama käive langes esimeses kvartalis ning kulude kasvu tõttu vähenes ka kasum.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Michal: Eesti tööstus kasvaks kliimaseaduse tuules kaks korda
Kliimaminister Kristen Michal räägib, milline on äsja kaante vahele saanud kliimakindla majanduse seaduse mõju Eesti ettevõtetele.
Kliimaminister Kristen Michal räägib, milline on äsja kaante vahele saanud kliimakindla majanduse seaduse mõju Eesti ettevõtetele.