• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubamärkide kaitse välismaal

    Põhimõtteliselt korraldab kaubamärkide õi-guskaitset iga riik iseseisvalt, st õiguskaitse saamiseks tuleb taotlused esitada (kulutused teha) Lätis, Soomes, Venemaal jne. Siiski on sõlmitud rida rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis reguleerivad kaubamärkide kaitset mitmes riigis samaaegselt. Rahvusvahelised kokkulepped, mille olulisemaid sätteid tasub teada, on:
    - tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon;
    - Euroopa Ühenduse kaubamärgimäärus;
    - märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe ja protokoll Madridi kokkuleppe juurde.
    Pariisi konventsiooni nn prioriteedipõhimõte võimaldab konventsiooni liikmesriigis (sh ka Eestis) nõuetekohaselt esitatud kaubamärgitaotluse, nn esmase taotluse põhjal saada sama kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel kuue kuu jooksul teises liikmesriigis prioriteedikuupäevaks esmase kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva. Seeläbi saadakse eelis teiste isikute taotluste ees, mis on esitatud sama märgi registreerimiseks pärast esmase taotluse esitamist.
    Teine oluline põhimõte sätestab, et Pariisi konventsiooni liikmesriikides esitatud taotlused on sõltumatud, st kaubamärgi tühistamine ühes riigis ei too kaasa selle tühistamist teises riigis.
    Eeliseks on ka säte, et konventsiooni liikmesriigis nõuetekohaselt registreeritud kaubamärgi registreerimisest teises liikmesriigis saab keelduda ainult konventsioonis loetletud, selgelt piiritletud alustel.
    Euroopa Ühenduse kaubamärk (CTM) annab ühtse kaubamärgikaitse kogu Euroopa Liidu territooriumil. Taotlusi võib esitada ka Eesti ettevõtja, kuid ta peab selleks kasutama Euroopa Liidu riigi voliniku teenuseid.
    Madridi kokkulepe ja protokoll võimaldavad ühtse taotlusega kaubamärgile õiguskaitse saada kõigis kokkuleppe või protokolli liikmesriikides. Taotleja peab aga olema kokkuleppe või protokolli liikmesriigi kodanik, omama seal elukohta või tegelikku ja tegutsevat ettevõtet. Kokkuleppel on 48 ja protokollil 31 liikmesriiki, kusjuures 23 riiki on mõlemaga ühinenud. Eesti kavatseb ühineda protokolliga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.