Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubamärkide kaitse välismaal
Põhimõtteliselt korraldab kaubamärkide õi-guskaitset iga riik iseseisvalt, st õiguskaitse saamiseks tuleb taotlused esitada (kulutused teha) Lätis, Soomes, Venemaal jne. Siiski on sõlmitud rida rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis reguleerivad kaubamärkide kaitset mitmes riigis samaaegselt. Rahvusvahelised kokkulepped, mille olulisemaid sätteid tasub teada, on:
- tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon;
- Euroopa Ühenduse kaubamärgimäärus;
- märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe ja protokoll Madridi kokkuleppe juurde.
Pariisi konventsiooni nn prioriteedipõhimõte võimaldab konventsiooni liikmesriigis (sh ka Eestis) nõuetekohaselt esitatud kaubamärgitaotluse, nn esmase taotluse põhjal saada sama kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel kuue kuu jooksul teises liikmesriigis prioriteedikuupäevaks esmase kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva. Seeläbi saadakse eelis teiste isikute taotluste ees, mis on esitatud sama märgi registreerimiseks pärast esmase taotluse esitamist.
Teine oluline põhimõte sätestab, et Pariisi konventsiooni liikmesriikides esitatud taotlused on sõltumatud, st kaubamärgi tühistamine ühes riigis ei too kaasa selle tühistamist teises riigis.
Eeliseks on ka säte, et konventsiooni liikmesriigis nõuetekohaselt registreeritud kaubamärgi registreerimisest teises liikmesriigis saab keelduda ainult konventsioonis loetletud, selgelt piiritletud alustel.
Euroopa Ühenduse kaubamärk (CTM) annab ühtse kaubamärgikaitse kogu Euroopa Liidu territooriumil. Taotlusi võib esitada ka Eesti ettevõtja, kuid ta peab selleks kasutama Euroopa Liidu riigi voliniku teenuseid.
Madridi kokkulepe ja protokoll võimaldavad ühtse taotlusega kaubamärgile õiguskaitse saada kõigis kokkuleppe või protokolli liikmesriikides. Taotleja peab aga olema kokkuleppe või protokolli liikmesriigi kodanik, omama seal elukohta või tegelikku ja tegutsevat ettevõtet. Kokkuleppel on 48 ja protokollil 31 liikmesriiki, kusjuures 23 riiki on mõlemaga ühinenud. Eesti kavatseb ühineda protokolliga.