Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti ehitusturul on oodata tagasilööki?

    Arvan küll, et natuke raskemad ajad on tulemas. Pankade kriis ja laenude raskus teeb oma töö. Äriprojektid vaadatakse kriitiliselt läbi. Kui vaadata neid elamurajoone ja mis siin kõik kerkib, siis minu meelest pole turusituatsiooni päris õigesti hinnatud.
    Hakatakse üle vaatama, mida ja kui palju teha. Ulmeprojektide aeg on möödas. Liitumised juba käivad, aga seni ei ole ükski ehitusfirma veel pankrotti läinud. Arvan, et lähema paari aasta jooksul nii mõnigi läheb.
    Ehitusfirmasid on tõesti meeletult palju ja kõigile ei peaks tööd jätkuma. Me oleme kogu aeg seda rääkinud, et büroohoonete kampaania jookseb kinni.
    Meie oleme veendunud elamuehituse pooldajad ja eksportehitajad -- Läti, Ukraina, Moskva. Meid see ei kõiguta, mis Eesti ehitusturul toimub.
    Kõik oleneb firmade strateegiast -- mis on nende pikaajaline perspektiiv. Tuleb hakata jagama, kes ehitavad lipsuga ja kes ise teevad. Lipsuga ehitajatel läheb raskeks. Projektijuhte ja peatöövõtjaid on üksjagu. Nende vahel on konkurents kõige tihedam. Reaalse töö tegijad hakkavad jõudma esiplaanile.
    Raske prognoosida. Põhimõtteliselt võib ta nii olla. Tänavuse aasta alguses väga suurt tagasiminekut ei olnud. Muidu on nii, et esimene kvartal on alati tagasilöök mahtudes. Võib öelda, et 1994. aastast senini on mahud pidevalt samas trendis kasvanud. Aga nii nagu pangadki räägivad majanduskasvu kohta, et kui nüüd kasv natuke aeglasemaks läheb, kas see nüüd siis tagasiminek on?
    Teine pool on selles, et see, mis rahaturgudel toimub, mõjutab ka ehitusturgu, sest ehitusturg on väga seotud raha liikumisega.
    Võib-olla ta hakkab ajapikku tagasi lööma. Samas kasvutempos, nagu möödunud aastal ja selle aasta alguses oli, võib-olla asjad ei lähe.
    Kahtlemata on. Suurtel firmadel, kes ehi- tavad üle Tallinna ulatuvad pilvelõhkujad jne, saab see töö lähiajal otsa. Aga see on nende mure. Väiksemad, kasvõi meie, on spetsialiseerunud rohkem elamuehituse peale. See, mis on toimunud laenuintresside turul, see mõjub teatud aja pärast väga rängalt kogu elamuehitusele. Väiksed firmad on tegelenud palju ka remontidega. Neid hakkab kahtlemata vähem olema. Me tunneme seda juba praegu omal nahal.
    Tõenäoliselt püüavad väiksemad nüüd ühineda, otsida suuremate juurest varju või siis spetsialiseeruda kitsalt mingile eritööle, mida ta tõesti hästi teeb, ja leida oma turuni??. Kõigesööjatel väikestel firmadel läheb raskeks ja tõenäoliselt mingi likvideerimislaine tuleb ka. Suvel töid leiab, aga aasta lõpupoole läheb raskeks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Päikesepaneelide paigaldamine katusele
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Olulisemad lood

Euroopa Liit leppis kokku nafta hinna ülempiiris ja uutes sanktsioonides
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.