Praegu pea kõikides valdades tegutsevate umbes 400 prügimäe kasutamine lõpetatakse järk-järgult ning need kaetakse keskkonnale ohutult. Ühes uute prügilate ehitamisega tõuseb ka jäätmete ladustamise hind. Prügimajandus muutub kallimaks
Vanade prügilate sulgemise ja uute rajamise peavad korraldama ühiselt omavalitsused. Investeeringuteks kaasatakse riigi, kohalike omavalitsuste, keskkonnafondi, erainvestorite ja välisorganisatsioonide vahendeid.
Euronormidele vastava prügila põhja ühe hektari ehitus maksab umbes 10 miljonit krooni, ütles keskkonnauuringutega tegeleva ASi Maves projektijuht Toomas Ideon.
Keskkonnaministeeriumi jäätmetalituse peaspetsialisti Helle Haljaku väitel tagab üleminek kümmekonnale uuele prügilale Eesti prügimajanduse korrastumise ning nende vastavuse ELi keskkonnanõuetele.
Uute prügilate asukohad on valitud optimaalset veokaugust ja juba tehtud investeeringuid arvestades, ütles Haljak. ASist Maves tellitud kava põhjal tuleb täiesti uued prügilad rajada Lääne- ja Raplamaa piirkonda, Järvamaale, Pärnu lähistele ning Võru maakonda. Ülejäänud Eesti osas on tegemist rekonstrueeritavate, juba ehitatavate või projekteerimisjärgus prügilatega.
Kui praegu maksab olme- ja ehitusprahi vedu sõltuvalt konteineri suurusest ja prügi iseloomust 60--300 krooni kuupmeetri eest, siis Toomas Ideoni sõnul on mõne aasta jooksul võimalik mitmekordne hinnatõus, kuid seda peaks hakkama kompenseerima jäätmete taaskasutuse suurenemine.
«Kui prügist klaas, paber jm eelnevalt välja sorteerida, siis maksta tuleb ainult ülejäänu eest,» ütles Ideon. «Praegused madalad vastuvõtutasud selleks ei motiveeri.»
Ragn Sells Eesti ASi tegevdirektori Rein Leipalu sõnul on jäätmekäitlus tavaline kasumiteenimisele orienteeritud majandusala. «Meie hinnangul tasub prügila end siis ära, kui sinna veetakse 100 000 tonni prügi aastas,» arvas Leipalu. «Praegu on see maht täidetud ainult Tallinnas.» Prügilate asukohakava väljatöötamises osalenud Ragn Sells Eesti ASi ettepanek oli rajada terve riigi peale vaid neli-viis prügilat.
Tallinna ja suuremat osa Harjumaad hakkab teenindama uus Jõelähtme prügila, millele ehitaja ja investori leidmiseks korraldatakse sügisel konkurss.
Pääsküla prügimäel on jäätmekäitlusluba 1. juulini 2001, selleks ajaks peaks ligi 70hektarine prügila Jõelähtme vallas valmis olema.