• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas ettevõte eelistab kapitali- või kasutusrendilepinguid?

    Kuna oleme oma põhitegevusalalt autotransporditeenuseid osutav firma, siis tarbeautode soetamisel kasutame kindlasti kapitalirenti.
    Tarbeautodelt saame tagasi arvestada käibemaksu, ise amortiseerida ning kasutusel on nad meie oludes ja tingimustes pea kaks liisinguperioodi kestvust. Kapitalirendi puhul on mugavam teha ka muudatusi liisinguperioodi vältel, mis hõlmavad nt intressi määrasid ja liisingperioodi kestvust.
    Tarbesõidukite soetamisel arvestame täpselt kliendi soove nende komplekteerimisel furgooni, tagaluugi, jahutus-külmutusseadmete jms suhtes, mis kasutusrendi puhul tagasiostu korral võib tekitada probleeme sobiva omaniku leidmisel.
    Kasutusrenti oleme kasutanud ametiautode (sõiduautode) osas, sest seni saab käibemaksu osa tagasi arvestada.
    Kasutusrendi lõppedes määrab meie otsuse sõiduki väljaostmiseks tema hind, seisund ning võimalikud ekspluatatsioonikulud.
    Meie firma on seisukohal, et nii kapitali- kui ka kasutusrent on praegustes tingimustes ettevõttele liiga kulukad. Eelistame põhivara soetamist omavahendite arvel.
    Paar aastat tagasi meie ettevõte rahanappuses siiski paar kasutusrendilepingut sõlmis.
    Väiksemate põhivahendite ja sõiduautode soetamiseks kasutame kasutusrenti. Kasutusrendi põhieelis on see, et juriidiline isik saab maksete pealt käibemaksu tagasi. Seni, kuni käibemaksu tagasi saab, jääb Pindi Kinnisvara kasutusrenti kasutama.
    Kapitalirenti me ei ole kasutanud.
    Meie ettevõte kasutab vaid kapitalirenti ja seda uute busside hankimiseks. Ma ei kujuta ette, et me võiks autobusse osta kasutusrendilepinguga.
    Kasutusrendi kaudu pole me ka ühtegi sõiduautot muretsenud. Soetatud ametiautod oleme kohe välja ostnud.
    Kapitalirent on üldiselt kallis variant, kuid seni ainus võimalus uute autobusside ostmist finantseerida. Kui meil oleks võimalik uusi busse kuidagi odavamalt hankida, siis me neid sel teel ei muretseks.
    Kapitalirendilepinguid oleme mitme aasta jooksul sõlminud eri liisingufirmadega, olenevalt sellest, milline neist on võitnud riigihankekonkursil. Konkursid on olnud küllalt tasavägised, lepingutingimused on firmadel küllalt sarnased. Kokku oleme kapitalirenti kasutades hankinud 65 uut autobussi.
    Kasutatud busse me rendilepingu kaudu ei osta, neile veel intressi peale maksta oleks liig.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.