Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui kaugel on Kagu-Aasia?

    Täna ei tea keegi, kui palju võib jeen dollari suhtes odavneda, enne kui Hiina on sunnitud praegusest jüaani vahetuskursist loobuma. Samas on vähestel illusioone tagajärgede suhtes, mida selline asjade käik muu hulgas Eestile kaasa võib tuua.
    Aasias tähendaks see majandusolukorra edasist halvenemist ja ulatuslikku võistlevate devalveerimiste lainet. See tõrjuks Aasia turult teised müüjad ning tähendaks sealsete kaupade veelgi suuremat tungi muudele turgudele.
    Juba möödunudsügisesed sündmused tõid kuue kuuga USA-le suurima kaubandusbilansi puudujäägi ja alandasid poole võrra sisetoodangu juurdekasvu. Samuti oli lugu oodatust raskem Euroopa riikidele, kusjuures tegemist oli vaid Aasia haiguse esialgse mõjuga.
    Kui võtta aluseks, et Eesti kaotas börsil puhtalt 4 miljardit, ei saa väita, et mõju oli marginaalne. Tõsi küll, osa sellest oli isegi soovitav -- ülekuumenemine oli reaalsus ning ka haritust ei jagata siin ilmas tasuta.
    Kui aga nüüd lisandub mullusele uus ?okk Kagu-Aasias, on selle mõjud ilmselt raskemini kanaliseeritavad.
    Millised on perspektiivid? Goldman Sachs'i arvates odavneb jeen dollari suhtes lähima kolme kuu jooksul 155 jeenini. 10% jeeni odavnemine tähendab keskeltläbi 2,5% Hiina kaupade kallinemist tingimusis, kus jüaan on niigi üleväärtustatud.
    Seega -- lehtede langemise aegu on Eesti vastakuti uute väljast tulevate probleemidega, samas kui siseprobleemid, mis tekkisid kasvõi börsimulli lõhkemisest, pole veel lõpuni ära keenud.
    Ennast lohutades räägime, et Eesti börsi kapitaliseeritus SKT suhtes on võrreldes teiste riikidega suhteliselt madal, mistõttu börsi seisu mõju majanduse käekäigule on väike.
    USA ettevõtete ja eraisikute käes on aktsiaid 150 protsendi ulatuses SKTst. Tasuks aga meenutada, et 1987. a krahhi eel oli see number 70 protsenti, mis on võrreldav Eesti börsi mahuga möödunud aasta septembris.
    Teiseks pole oluline, kas kaduma läinud raha oli otseselt ettevõtete majandustegevuse finantseerimiseks või mitte. Raha on raha, ning ka joodiku raha läheb lõppkokkuvõttes üldisesse käibesse.
    Hiljemalt kolme kuu pärast ootab möödunud aastal 4 miljardit kaotanud, paar miljardit tallele pannud ja inflatsiooni tõttu kümnekordse protsendi võrra konkurentsivõimet kaotanud Eestit uus väljakutse.
    Väljakutsel on vähemalt neli ebameeldivat tahku.
    Esiteks neelab uus kriis Kagu-Aasias tohutult vaba raha ning muudab investoreid ettevaatlikumaks.
    Teiseks tuleb ettevõtjatel otseselt kokku puutuda konkurentsitingimuste halvenemisega.
    Kolmandaks tuleb arvestada halvenevate konkurentsitingimustega kõikidel turgudel, mille tingivad Kagu-Aasia kaupade odavnemine ja kriisi süvenemisega kaasnev majanduskasvu ja nõudluse vähenemine terves maailmas.
    Neljanda ja ilmselt kõige ebameeldivama tegurina peame arvestama meie majanduse suurt seotust SRÜ maade, Läti ja Leeduga ning nende maade majanduse kerget haavatavust.
    Poliitikute ja ettevõtjate ees seisab küsimus, kas Eestil on vaja majanduspoliitikat, seismaks vastu neile väljakutsetele, või on õigem jääda passiivsesse rolli ning loota iseregulatsioonile, mis kahtlemata kuidagi toimib.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.