Kohtade arv treileris ja kaal tuleb veolepingus täpsustada. Segadust on vähem ja kliendil on vedajaga lihtsam suhelda.
Valior puuviljade hulgimüügiga ei tegele, seetõttu ei oska öelda, kas puuviljade veol on olemas üldtunnustatud tava, et treiler peab olema 13,3 meetrit pikk.
Antud juhus toob aga välja, et kaubakogus on igal juhul mõistlik täpselt kirja panna.
Üldjuhul peab autojuht aru saama, kui osa kaubast jääb maha. Incotermsi tarneklauslite kohaselt peavad laadimisel saatedokumentidele alla kirjutama nii kaubasaaja kui ka kauba müüja esindaja. Tavaliselt käivad asjad aga paindlikumalt ja väga täpselt seda allakirjutamist ei jälgita.
Minule teadaolevatel andmetel mingeid üldtunnustatud tavasid puuviljade veol ei ole. On ainult kliendi ja vedaja vaheline kokkulepe selles, mitu alust on vaja vedada.
Külmutusi on ju igasuguste mõõtmetega. Peale pikkuse on ka kõrgused erinevad, mistõttu ei pruugi 12,5meetrine haagis olla kehvemas olukorras võrreldes 13,3meetrisega.
Ei saa olla nii, et täiskoormate puhul ei määratleta kauba kogust täpsemalt. Ei ole ju kõik töövahendid absoluutselt ühesugused.
Veotellimuses peab olema paika pandud, et klient soovib saada külmutushaagist näiteks 33 EUR-aluse jaoks. See on arusaadav mõlemale osapoolele ja segadused jäävad ära.
Kui veolepingus ei ole kokku lepitud, millise haagisega peab vedaja laadima minema, siis pole minu meelest tellijal millelegi viidata. Mingitele tavadele viidates kohtus ei võida.
Tavade asemel räägime, millised on treilerite standardmõõtmed. Kui tellija tahab saada 13,3meetrist haagist, mis on suhteliselt defitsiitne, siis peab seda ka lepingus märkima. Ei ole päris nii, et vedaja, kes laadima läheb, peab õhust aimama, et tingimata on vaja 13,3meetrist haagist.
Kaitsen Acropolise seisukohta ka veoraha maksmise osas. CMR-konventsioon reguleerib, et pretensioon ei tohi vältida veoraha maksmist. Veoraha tuleb maksta ja siis kohtusse kaevata, kus võib raha tagasi saada.