• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiaeksport närbub

    Vihmane suvi on vähendanud Läti nõudlust Eestis toodetava soojusenergia järele ja Läti suudab oma hüdroelektrijaamades toota 90 protsenti riigis vajaminevast elektrienergiast.
    Eelmisel aastal kattis AS Eesti Energia 5% Lätis vajaminevast energiahulgast, tänavu on see oluliselt väiksem.
    1997. aastal müüs Eesti Energia Lätisse 300 000 MWh elektrienergiat. Eesti kõrval ostab Läti elektrit ka Leedust ja Venemaalt.
    Praegu Venemaal valitseva keerulise majanduspoliitilise olukorra tõttu on Eesti elektrienergia müük idapiiri taha samuti praktiliselt lõppenud. Eesti Energia ei arvesta ka tulevikus Vene turuga.
    Energiamüügi direktor Väino Milt ütles, et ekspordimahu vähenemine seab riigi monopoolse energiaettevõtte ette teatud probleeme, sest Eesti Energia tootmine sõltub otseselt ekspordist ja see sunnib vähendama tootmismahtu.
    Milti sõnul pole Eesti Energial uute müügiturgude leidmist enne sajandivahetust loota.
    Elektrienergia eksport moodustas Eesti Energia kogukäibest eelmisel aastal 17,4 protsenti.
    ASi Eesti Energia finantsdirektori asetäitja Enn Kallikormi sõnul on siseturu nõudlus stabiilne ja tarbimise suurenemist Eestis ei ennustata.
    Ta tunnistas, et ekspordimahu vähenemine mõjutab Eesti Energia tootmismahtu.
    Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saar ütles eile, et Läti turg pole Eesti energiatootjatele veel lõplikult kadunud, sest järgmisel aastal ei pruugi ilmastikuolud Läti enda elektritootmise jaoks enam nii soodsad olla.
    Lätis töötavad hüdroelektrijaamad, mis sõltuvad sealsete jõgede veetasemest.
    Saare sõnul kavatseb Eesti Energia suurendada tulevikus oma ekspordimahtu, kuid edasised koostöövõimalused teiste riikidega sõltuvad nende riikide elektrisüsteemide arengust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.