Energiaeksport närbub

Vihmane suvi on vähendanud Läti nõudlust Eestis toodetava soojusenergia järele ja Läti suudab oma hüdroelektrijaamades toota 90 protsenti riigis vajaminevast elektrienergiast.

Eelmisel aastal kattis AS Eesti Energia 5% Lätis vajaminevast energiahulgast, tänavu on see oluliselt väiksem.

1997. aastal müüs Eesti Energia Lätisse 300 000 MWh elektrienergiat. Eesti kõrval ostab Läti elektrit ka Leedust ja Venemaalt.

Praegu Venemaal valitseva keerulise majanduspoliitilise olukorra tõttu on Eesti elektrienergia müük idapiiri taha samuti praktiliselt lõppenud. Eesti Energia ei arvesta ka tulevikus Vene turuga.

Energiamüügi direktor Väino Milt ütles, et ekspordimahu vähenemine seab riigi monopoolse energiaettevõtte ette teatud probleeme, sest Eesti Energia tootmine sõltub otseselt ekspordist ja see sunnib vähendama tootmismahtu.

Milti sõnul pole Eesti Energial uute müügiturgude leidmist enne sajandivahetust loota.

Elektrienergia eksport moodustas Eesti Energia kogukäibest eelmisel aastal 17,4 protsenti.

ASi Eesti Energia finantsdirektori asetäitja Enn Kallikormi sõnul on siseturu nõudlus stabiilne ja tarbimise suurenemist Eestis ei ennustata.

Ta tunnistas, et ekspordimahu vähenemine mõjutab Eesti Energia tootmismahtu.

Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saar ütles eile, et Läti turg pole Eesti energiatootjatele veel lõplikult kadunud, sest järgmisel aastal ei pruugi ilmastikuolud Läti enda elektritootmise jaoks enam nii soodsad olla.

Lätis töötavad hüdroelektrijaamad, mis sõltuvad sealsete jõgede veetasemest.

Saare sõnul kavatseb Eesti Energia suurendada tulevikus oma ekspordimahtu, kuid edasised koostöövõimalused teiste riikidega sõltuvad nende riikide elektrisüsteemide arengust.