• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Hansapank peaks sekkuma poliitikasse?

    Mina kui majandusteadlane olen alati arvanud, et rahandus on majanduse vereringe ja rahandus käib läbi pankade. Meil on ikkagi äärmiselt ebameeldivaid situatsioone olnud nende pankadega, pean silmas praegu Maapanka, Sotsiaalpanka ja Hoiupanka. Saan Jüri Mõisast aru nii, et tema arvates valitsus ei käitu alati õigesti rahapoliitika suhtes. Ja nii edasi minna ei saa, oleks vaja, et pangandusringkonnad rohkem oma häält laseksid kuulda.
    Olen kuulnud riigikogus lõpmatu arv kordi seda, kuidas Maapanga põhjaminekus on süüdi Eesti Pank kui iseseisev organisatsioon, kes peaks tegema järelevalvet kõigi pankade üle. Samas on põhjust arvata, et Eesti Pank on seotud valitsusega oma otsuste tegemisel, ta peab nõu kabinetiga. Keegi ei tea, mismoodi kabinet mõjutab panka.
    Tegemist on küll eraomanduses pangaga, kuid kui nad teevad seda ühiskonna mõjutamise kaudu, siis ma pean seda positiivseks. Hansapank kui üks oluline struktuur võib seda teha. Tõenäoliselt nad leiavad mingi väljundi. Mida rohkem avalikkust teavitatakse olukorrast, seda rohkem on oodata, et valitsus reageerib positiivselt. Need on survevahendid. Ja ma pean igasugust sellist tegevust ainult positiivseks.
    Pangaliidu tasandil, kus liidu juhatuses enamik pankade esindajaid on koos käinud, ei ole poliitilisi küsimusi kunagi arutatud. Pigem vastupidi, on kõlama jäänud, et pankurid poliitikasse ei sekku ja kord on lausa sellisest aspektist juttu olnud (see on meil ka heasse pangandustavasse sisse viidud), et pangad ei toeta poliitilisi parteisid.
    Üldiselt on vähemalt väidetud ja välja näidatud, et pangad hoiavad ennast poliitikast eemale ja ajavad majandusasju. Kuigi realiteetidest lähtudes on Hansapank ja suuremad pangad kogu aeg mingil määral mõju avaldanud Eestis toimuvale, aga sellist deklareerimist ei ole kellegi käest kuulnud.
    Ühiskonda mõjustatakse esindusorganisatsioonide kaudu, tehakse ettepanekuid seadusloomesse. Lõppsõna jääb ikkagi seadusandjale,
    Objektiivsete soovide vahel on alati teatud omakasulisi momente ja seadusandja on see, kes õiged asjad välja nopib. Aga et otseselt oleks mõni suurfirma või suurpank öelnud, et me tahame nüüd poliitikasse sekkuda... noh, on natuke huvitav.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Einar Vallbaum: Narva-Jõesuu muulist sõltub erakordselt palju
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Ettevõtjad teevad katkiste kristallkuulide kiuste kasvuplaane
"Mul on kodus kristallkuul, aga sellel kuulil on üks nurk katki, et ega see väga hästi tööta," võttis plastitööstuse Estiko-Plastar juht Meelis Jürgens kokku segasel ajal järgmise aasta kasvuplaanide tegemise.
"Mul on kodus kristallkuul, aga sellel kuulil on üks nurk katki, et ega see väga hästi tööta," võttis plastitööstuse Estiko-Plastar juht Meelis Jürgens kokku segasel ajal järgmise aasta kasvuplaanide tegemise.