Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Hansapank peaks sekkuma poliitikasse?

    Mina kui majandusteadlane olen alati arvanud, et rahandus on majanduse vereringe ja rahandus käib läbi pankade. Meil on ikkagi äärmiselt ebameeldivaid situatsioone olnud nende pankadega, pean silmas praegu Maapanka, Sotsiaalpanka ja Hoiupanka. Saan Jüri Mõisast aru nii, et tema arvates valitsus ei käitu alati õigesti rahapoliitika suhtes. Ja nii edasi minna ei saa, oleks vaja, et pangandusringkonnad rohkem oma häält laseksid kuulda.
    Olen kuulnud riigikogus lõpmatu arv kordi seda, kuidas Maapanga põhjaminekus on süüdi Eesti Pank kui iseseisev organisatsioon, kes peaks tegema järelevalvet kõigi pankade üle. Samas on põhjust arvata, et Eesti Pank on seotud valitsusega oma otsuste tegemisel, ta peab nõu kabinetiga. Keegi ei tea, mismoodi kabinet mõjutab panka.
    Tegemist on küll eraomanduses pangaga, kuid kui nad teevad seda ühiskonna mõjutamise kaudu, siis ma pean seda positiivseks. Hansapank kui üks oluline struktuur võib seda teha. Tõenäoliselt nad leiavad mingi väljundi. Mida rohkem avalikkust teavitatakse olukorrast, seda rohkem on oodata, et valitsus reageerib positiivselt. Need on survevahendid. Ja ma pean igasugust sellist tegevust ainult positiivseks.
    Pangaliidu tasandil, kus liidu juhatuses enamik pankade esindajaid on koos käinud, ei ole poliitilisi küsimusi kunagi arutatud. Pigem vastupidi, on kõlama jäänud, et pankurid poliitikasse ei sekku ja kord on lausa sellisest aspektist juttu olnud (see on meil ka heasse pangandustavasse sisse viidud), et pangad ei toeta poliitilisi parteisid.
    Üldiselt on vähemalt väidetud ja välja näidatud, et pangad hoiavad ennast poliitikast eemale ja ajavad majandusasju. Kuigi realiteetidest lähtudes on Hansapank ja suuremad pangad kogu aeg mingil määral mõju avaldanud Eestis toimuvale, aga sellist deklareerimist ei ole kellegi käest kuulnud.
    Ühiskonda mõjustatakse esindusorganisatsioonide kaudu, tehakse ettepanekuid seadusloomesse. Lõppsõna jääb ikkagi seadusandjale,
    Objektiivsete soovide vahel on alati teatud omakasulisi momente ja seadusandja on see, kes õiged asjad välja nopib. Aga et otseselt oleks mõni suurfirma või suurpank öelnud, et me tahame nüüd poliitikasse sekkuda... noh, on natuke huvitav.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Inglise keskpank kavatseb karmistada krüpovaluuta reegleid
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Kallis maagaas kruvib elektri hinda Eesti-Soome merekaabel homme-ülehomme hoolduses
Juunikuu keskmine elektri börsihind ulatus Eesti hinnapiirkonnas 174 euroni megavatt-tunni eest, mis jääb alla vaid detsembrikuus nähtud aegade kõrgeimale näitajale. Maagaasi kõrge hinna tõttu näitavad tulevikutehingud kallist hinda ka järgnevateks kvartaliteks.
Juunikuu keskmine elektri börsihind ulatus Eesti hinnapiirkonnas 174 euroni megavatt-tunni eest, mis jääb alla vaid detsembrikuus nähtud aegade kõrgeimale näitajale. Maagaasi kõrge hinna tõttu näitavad tulevikutehingud kallist hinda ka järgnevateks kvartaliteks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.