Rubla jahutab Soome ekspordibuumi

«Tagasilöök võib tugev tulla,» ütles Soome toiduainetööstuse keskliidu idakaubanduse juht Lea Lastikka, kelle sõnul ekspordivad Soome ettevõtted Venemaale toiduaineid aastas umbes 2 miljardi marga ehk 5,3 miljardi Eesti krooni eest.

«Toiduainete eksport on kiiresti kasvanud -- kogu viimase kümnendi jooksul umbes 15 protsenti aastas,» ütles Lastikka.

Suurem osa kauplemisest käib Soome markades ja USA dollarites.

«Devalveerimine tähendab ostujõu vähenemist. Teisalt kiireneb aga inflatsioon, mis võib kauplemise pärast esimest ?okki taas normaalsetesse rööbastesse tuua,» jätkas ta.

Suurimad toiduainete eksportijad on piimanduskontsern Valio, margariinitootja Raisio, kondiitritoodete kontsern Fazer ning liha- ja vorstitoodete valmistaja HK Ruokatalo.

Soome Hartwallile ja Pripps/Ringnesile kuuluval Baltic Beverage Holdingul (BBH) on Venemaal neli õlletehast ning 20--25% kohalikust õlleturust. Siin võib devalveerimine tõsiselt tunda anda.

Samas on BBH juhatus kinnitanud, et kuni 30% rubla odavnemine kontserni kasuminumbreid ei mõjuta.

Mullu ulatus Soome kogueksport Venemaale 40,5 miljardi Eesti kroonini. Esikohal olid ekspordis masinad ja elektroonika. Selle järel tuli ehitus -- projekteerimistööd ja ehitusmaterjal.

«Ehitusprojektid külmutatakse ning tõenäoliselt saame näha tagasiminekut,» ütles Jaakko Kujala ehitustööstuse keskliidust.

Soome väliskaubandusminister Ole Norrback usub samuti, et eksport Venemaale väheneb ning et lähiajal olukord ei parane.

«Soomel kulus devalveerimisest toibumiseks poolteist aastast. Ma usun et Venemaal kulub selleks rohkem aega,» ütles Norrback. DI