• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,07%6 200,8
  • DOW 301%44 535,44
  • Nasdaq −0,77%20 212,24
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,5
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,07%6 200,8
  • DOW 301%44 535,44
  • Nasdaq −0,77%20 212,24
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,5
  • 24.08.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümine

Üha sagedamini tekib küsimus, kui-das müüa hüpoteegiga koormatud kinnistul asuvat ehitist või sellist ehitist, mis asub teisele isikule kuuluval maal hoonestusõiguse alusel. Ehitis on sellisel juhul kas kinnistu või hoonestusõiguse oluline osa ning seda ei saa käsitleda kinnisasjast eraldi seisvana.
Et hüpoteegi ehk kinnispandiga saab tagada igasuguseid nõudeid (sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid) ning et tagatava nõude olemasolu ei oma tähtsust, peab ostja arvestama võimalusega, kus ostetaval kinnisasjal lasub eelnevalt seatud hüpoteek.
Hüpoteek tekib ja lõpeb vastava kande tegemisega kinnistusregistrisse. Kinnistusregistri seisu kajastavas kinnistusraamatu väljavõtte IV jaos «Hüpoteegid» on muuhulgas fikseeritud informatsioon kinnisasja koormava hüpoteegi kohta:

Artikkel jätkub pärast reklaami

- hüpoteegipidaja (isik, kelle kasuks hüpoteek on seatud);
- hüpoteegisumma (summa, mille ulatuses kinnisasi vastutab hüpoteegipidaja võimalike nõuete eest);
- hüpoteegi intressimäär;
- kõrvalnõuete summa (summa, mille suurusega on määratud kinnisasja vastutuse ulatus kõrvalnõuete rahuldamiseks. Kõrvalnõuded on: leppetrahvid, müügikulud jne).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kinnisasja võib koormata mitu hüpoteeki, mis on omandanud järjekohad vastavalt nende kinnistusraamatusse kandmise ajalisele järjekorrale.
Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku õigus vallata, kasutada ja käsutada (sealhulgas võõrandada) talle kuuluvat kinnisasja ei ole piiratud ning hüpoteegipidaja nõusolek ei ole vajalik. Seega ei takista hüpoteegi olemasolu kinnisasja müüki, kuid arvestada tuleb, et koos kinnisasjaga omandab ostja ka kinnisasja koormavad hüpoteegid ning võtab niimoodi üle kohustuse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõuded, kui võlgnik jätab oma kohustused täitmata või täidab mittenõuetekohaselt.
Kinnisasja ostjal on alati soovitatav enne tehingu planeerimist tutvuda kinnisasja koormava hüpoteegi suurusega ja nõuetega, mida hüpoteek tagab, ning taotleda müügihinna vastavat alandamist.
Kui reaalset nõuet ei eksisteeri, saab kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kustutamist või hüpoteegi vormistamist enda kasuks (omanikuhüpoteek). Kui tegemist on reaalse nõudega, siis saab selle ostuhinna arvel tasuda ning nõuda seejärel hüpoteegi kustutamist või omanikuhüpoteegi seadmist. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda hüpoteegisumma vähendamist, kui tagatav nõue on vähenenud.
Kinnisasja müük tuleb vormistada notari juures. Eelnevalt tuleb notarile esitada kinnistusraamatu väljavõte ning ostu-müügitehingut ja tehingu poolteks olevaid isikuid puudutav informatsioon.
Kinnisasja müük ja hüpoteegi seadmine (sh muutmine) saab toimuda ainult abikaasa notariaalsel nõusolekul. Abikaasa nõusolekut ei ole vaja küsida, kui:

Artikkel jätkub pärast reklaami

- kinnisasi on omandatud enne abielu registreerimist;
- kinnisasi on saadud päranduse või kinkena;
- on sõlmitud abieluvaraleping, mille kohaselt kinnisasi on jäetud ühe abikaasa lahusvaraks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele