24. august 1998 kell 22:00

Sularahaautomaadi kasutaja kolm hirmu

Tänavale avaneva sulara-haautomaadi kasutaja selg on nagu siili kõht -- seda ei ulata kaema silmad, seda ei kaitse ka okkad.

Oht ründe ohvriks sattuda varitseb sularaha võtjat kolmel moel. Esiteks võib keegi näha vajutatavat koodi ja hiljem üritada pangakaarti varastada või röövida. Sellist kaarti võib kasutada seni, kuni kaardi omanik pangalt selle sulgemist ei palu.

Teine võimalus on rünnata automaadikasutajat siis, kui ta on sisestanud kaardi ja koodi. Nii saab kurjategija välja võtta raha panga või kaardi kasutaja kehtestatud piirmäära ulatuses.

Ka sularaha väljavõtmise piirmäära ammendamise järel pole kaart kurjategijale kasutu -- sellega saab mitmetes kauplustes maksta ilma dokumenti esitamata.

Varga või röövli kolmas võimalus on üritada raha omastada siis, kui raha välja võtnud inimene juba automaadi juurest lahkub.

Loomulikult võivad kurjategijad neid variante kombineerida, PIN-koodi näiteks vägivalla abil välja pressida.

Kallaletung sularahaautomaadi juures on Eestis uus kuriteoliik ja pole võimatu, et sedalaadi kuriteod tulevikus sagenevad. Selle aasta esimesel poolel on ainuüksi Tallinnas registreeritud 35 juhtu, kus kurjategijad ründavad oma ohvrit sularahaautomaadi lähedal.

Eriti ohtlik paik on Lasnamäe. Pae tänaval asuva Hoiupanga automaadi juures on viimase kolme kuu jooksul olnud 4--5 juhtumit, kus noorte grupid, nii eestlased kui ka venelased, on raha võtnuid rünnanud.

Õnneks on sularahaautomaatide arv Eestis oma lae saavutanud ning arenenud riikide kogemus näitab, et nende arv edaspidi väheneb. Praegu on nad Eestis olulised eelkõige seetõttu, et vähendada teeninduskulusid pangakontorites.

Senikaua aga, kui loomulik areng pole sularahaautomaati kaotanud, tuleks nende kasutamine turvalisemaks muuta. Näiteks vähendada võimalust, et keegi lihtsalt vajutatavat koodi või ekraanile ilmunud andmeid vaadata saaks.

Hetkel kuum