• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Kütus saab tasuda ise oma kohustused

    Likvideerimiskomisjoni aseesimees, majandusministeeriumi osakonnajuhataja Kalev Pikaru ütles, et Eesti Kütuse suurim võlausaldaja on riik. Maksuametil on koos viivistega nõudeid 27 miljoni krooni ringis, mis sisaldab ka tulumaksu eelmise aasta kasumi pealt.
    Rahandusministeeriumile on Eesti Kütus võlgu 12 miljonit krooni, mis on osa 90ndate algusaastatel saadud rahast riiki tabanud kütusekriisi leevendamiseks. Tolliameti nõue küünib 3 miljoni kroonini. Ühtekokku on lõppbilansis kajastatud ligi 50 miljoni krooni ulatuses nõudeid Eesti Kütuse vastu.
    Vara on kütusefirmal 60 miljoni krooni eest. Selle hulka kuuluvad Rakvere ja Haapsalu kütuseterminaalid, mis on praegu kohalikele firmadele tähtajata lepingute alusel hoiule antud, ning ka Eesti Kütuse hoonekompleks Tallinnas. Vara hulka kuulub veel ka kaks Hiiumaal asuvat tanklat, mis aga enam ei tööta.
    Eile lepiti kokku, et Eesti Kütuse senine juht Toomas Saks annab 3. septembril kokkutulevale likvideerimiskomisjonile, mille esimees ta ise on, üle kogu dokumentatsiooni ning kütusefirma vara haldamine läheb sellest hetkest üle komisjonile.
    Ettevõtte vara läheb müüki avalikel enampakkumistel, ehkki Pikaru sõnul pole seni veel päris selge, milliste seaduste alusel vara müüa tuleb. Pikaru ütles, et tal on kavas selguse saamiseks esitada ses suhtes järelepärimine justiitsministeeriumile.
    Pärast likvideerimisteate avaldamist Riigi Teatajas on võlausaldajatel aega neli kuud oma nõuete esitamiseks.
    Formaalselt läks Eesti Kütus sundlõpetamisele pärast seda, kui äriregister pidas möödunud aasta septembris ettevõtte esitatud ümberregistreerimisdokumente puudulikuks.
    Majandusministeerium pöördus pärast seda kaks korda valitsuse poole taotlusega kujundada Eesti Kütus ümber äriseadustiku nõuete järgi, kuid valitsus ei olnud selle plaaniga nõus. Juuli lõpus otsustas Tallinna linnakohus riigiettevõtte Eesti Kütus likvideerida ning kinnitas viieliikmelise likvideerimiskomisjoni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

ERIALi juhtfiguuri kaitsja: kahtlustus ei ole lõplik tõde, riigi sõna meedias ei saa olla lõpmatuseni vaba
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Tipparstid jooksevad tööle erakliinikusse
Järjest rohkem tuntud arste läheb tööle Confido erakliinikusse, mille laienemishoog ei rauge, kirjutab Meditsiiniuudised.
Järjest rohkem tuntud arste läheb tööle Confido erakliinikusse, mille laienemishoog ei rauge, kirjutab Meditsiiniuudised.
Eestis kahtlustatakse esimesi juhtumeid uue koroonatüvega
Eestis tuvastati kaks positiivset koroonaviiruse proovi, mille puhul võib tegemist olla Omikroni tüvega, teatas terviseamet.
Eestis tuvastati kaks positiivset koroonaviiruse proovi, mille puhul võib tegemist olla Omikroni tüvega, teatas terviseamet.