Valuutakomitee rubla toetuseks

Kindlal vahetuskursil ning rahapakkumise rangel kontrollil põhinev süsteem on viimastel aastatel jalule aidanud mitmed majandusraskustes riigid.

Esimesena käis idee avalikult välja rahvusvaheliselt tuntud finantsist George Soros ning toetust on avaldanud ka IMFi peadirektor Michel Camdessus.

Sel nädalal saabus Moskva kutsel Venemaale Argentina endine rahandusminister Domingo Cavallo, kelle fikseeritud valuutakursi poliitika juhtis Argentina 90. a alguses hüperinflatsioonist stabiilse hinnataseme ja kiire majanduskasvu perioodi.

80. aastate lõpus sarnanes olukord Argentinas praegu Venemaal valitsevale segadusele -- peeso odavnes iga tunniga ning vihased rahvahulgad ründasid kauplusi.

Praegu on Argentina valuuta püsinud kindlana. Inflatsioon on aastaid olnud nulli lähedal ning fikseeritud kursi sisseviimisest on majandus kasvanud enam kui 50%.

Cavallo rõhutab, et peatähtis valuutakomitee süsteemi õnnestumiseks, on vankumatu poliitiline tahe. Just seda Venemaal praegu ei ole. Ükski poliitiline jõud pole valmis kontrolli majanduse üle loovutama. Valuutakomitee süsteemis ei saa keskpank rahapoliitikas kaasa rääkida ning valitsus raha juurdetrükkimisega oma eelarveauke lappida.

Kui poliitiline toetus saadaksegi, on puudu veel mitmed olulised elemendid.

Esiteks raha -- valuutakomitee süsteemi toimimiseks peaksid Venemaa valuutareservid ulatuma 30--50 miljardi dollarini. 21. augustil ulatusid Vene keskpanga reservid 13,4 miljardi dollarini.

Teine tingimus on riigi rahaasjade korrastamine, mis maksude kroonilises alalaekumises nõuaks suuri kärpeid kulude poolel. Ilma range eelarvepoliitikata sulaks valuutareservid kiiresti, mis lõpuks sunniks kogu süsteemist loobuma.

Kolmandaks puudub Venemaal range süsteemi jaoks vajalik tugev pangandussüsteem.

Valuutakomitee süsteem võib Venemaal kõne alla tulla alles siis, kui kõik muud katsed on liiva jooksnud, ennustavad analüütikud. REUTERS-FT-ÄP