Majandusminister Jaak Leimann ütles eile agentuuri nõukogu otsust kommenteerides, et riigil pole raha Eesti Gaasi investeerimiseks ning riik ei suuda õigesti reageerida turumuutustele.
«Riik ei peaks olema osanik kaubandus-, tööstus- ja transpordiettevõtetes,» põhjendas Leimann otsust. «Riik ei kaotanud aktsiate müügiga kontrolli strateegiliselt tähtsa ettevõtte üle, sest 10 protsendi aktsiatega ei suutnud me ettevõtet niikuinii kontrollida.»
Riik müüb kogu oma osaluse Eesti suurimas kütusefirmas Nestele, sest teised strateegilised osanikud, Saksa Ruhrgas ja Vene Gazprom soovivad Soome ettevõtte osalust, ütles Eesti Gaasi finantsdirektor Vaike Pallo.
Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul omavad Eesti Gaasi aktsionärid erastamisele läinud Eesti Gaasi aktsiatele eelisostuõigust, mistõttu ei korraldatud avalikku enampakkumist. Soome riigile kuuluva Neste osalus Eesti Gaasis on praegu alla ühe protsendi.
Pallo sõnul avab Neste kaasamine Eestile ukse ühinemiseks nn Põhja gaasiringi projektiga, millega Eesti muutub gaasi tarbivast maast gaasi transiitmaaks. Eesti gaasitrasside pikendamisega Soome lahe alt Helsingi lähistele kavatsetakse ühendada põhjamaade gaasitrassid Läti gaasimahutitega.
Neste osalusega Soome lahe alune gaasitrass muudaks gaasi Eesti tarbijale odavamaks, sest Eestit läbiva transiidi arvel suureneb trasside pealt teenitav tulu.
Eile õhtul peeti Peterburis Eesti Gaasi nõukogu koosolek, mille tulemused lubas Eesti Gaasi juhtkond avaldada täna.
Aktsiaseltsi nõukogu vaagis I poolaasta tulemusi ning kavatses korrigeerida tänavust kasumiprognoosi.