Rubla kursi muutus kergitab hindu

Rubla kurss on viimase kahe nädalaga kukkunud dollari suhtes üle 40%, peegeldades usalduse kaotust Vene majanduse vastu. Keskpank kehtestab edaspidi rubla ametliku kursi dollari suhtes Moskva pankadevahelise valuutabörsi elektroonilises süsteemis toimuvate tehingute ning börsi dollarifikseeringu põhjal.

Moskvas jätkub kiire hinnatõus. Kodumaiste toidukaupade hinnad Moskva kauplustes on kriisieelse ajaga võrreldes tõusnud viiendiku võrra, sisseveetavad toidukaubad on aga kallinenud jaemüüjate teatel 80%.

1. septembriks oli kodumaine linnuliha kallinenud 20, vorstitooted 7--20, munad 10, köögi- ja puuvili 7--10%. Imporditud kohv ja õlu on kallinenud 80, toiduõli ning juust 60, kondiitritooted 50, alkohoolsed joogid, kala-, liha- ja piimatooted kuni 50%. Sigarettide hind on kahekordistunud.

Eile teatas Venemaa keskpank, et on alustanud pangasüsteemi korrastamist. Esimese sammuna tegi keskpank pankadele ülesandeks revideerida oma varad ning kanda maha võlakirjadest ja valuutatehingutest saadud kahjud. Pangad peavad ka välja arvestama, kui palju on vaja suurendada reserve, et katta laenudest ja võlakirjadest tulenevaid võimalikke kahjumeid seoses laenuvõtjate halvenenud finantsolukorraga.

Kapitali auditeerimise tulemused peavad suurpangad esitama keskpangale 15. septembriks, ülejäänud pankadel on selleks aega 1. oktoobrini.

Pangad, mille kapital on kahjumite tõttu vähenenud allapoole nõutud taset, peavad välja töötama restruktureerimisprogrammi.

Eile otsustas riigiduuma häältega 267 kahe vastu saata president Jeltsinile memorandumi, kus nõutakse keskpanga juhi Sergei Dubinini ametist tagandamist. Duuma memorandum ei ole konstitutsiooni järgi presidenti kohustava loomuga.

Ühtlasi otsustas duuma eile arutada Viktor T?ernomõrdini kinnitamist peaministriks reede õhtul. Esmaspäeval lükati T?ernomõrdini kandidatuur teatavasti häälteenamusega 253:94 tagasi.

Ühendriikide presidendi Bill Clintoni ja Venemaa presidendi Boriss Jeltsini kahepäevase kohtumise tulemusena kirjutati eile alla kaks relvastuskontrolli lepet. Riigipead esinesid ka ühisdeklaratsiooniga bioloogilise relva, kaubanduse ja investeeringute ning Kosovo olukorra kohta.

Täiendavat finantsabi peale juulis Venemaale lubatud 22,6 miljardi dollari suuruse rahvusvahelise abipaketi USA ei lubanud.

4,8 miljardit sellest on Venemaa kätte saanud, kuid rahvusvaheline valuutafond (IMF) hoiatas eile, et järgmine 4,3 miljardi dollariline väljamakse võidakse edasi lükata oktoobrisse või kaugemale, kuni Moskva pole lahendanud panga- ja eelarveprobleeme. REUTERS-INTERFAX-BNS-ÄP