Kohtusse läheb iga kümnes korterivargus

Kindlustusfirmad võiksid oma reklaamklippides ja müürilehtedel välja hüüda, et Tallinnas saab politsei jälile igale viiendale korterivargusele, kohtusse jõuab aga iga kümnes.

Õnneks kindlustused seda reklaami ei tee, küll aga nõuavad kindlustatutelt, et need ise oma vara kaitsmisele rõhku paneksid. Vastasel korral võidakse hüvitisest keelduda ja voodi kaotanu ka tekita jätta.

Õnneks näitab korterivarguste arv stabiliseerumistendentsi. Loodetavasti ei kordu enam 1995. aasta, mil korterivarguste arv Tallinnas kasvas rohkem kui kolmandiku võrra ja päevas mindi või murti sisse rohkem kui kümnesse korterisse.

Siiski käib praegustegi korterivarguste tulemuslik uurimine politseile üle jõu. 70--75 vargusjuhtu saab uurima rakendada 20--25 politseinikku ehk teisisõnu peab üks politseinik nädalas kolme kuriteo uurimisega hakkama saama. Seda on ilmselt palju ja nii saab ka politsei kindlustajate kombel soovitada: hoidke rohkem ise ennast ja vara.

Politsei väitel aitab turvalukkudega turvauks 90 protsendil juhtudest kuritegu ära hoida, kui korter ei asu maja esimesel või viimasel korrusel.

Osa lukke, millel küll rohkete hammastega nelikantvõti välise usaldusväärsuse tekitab, on tegelikult avatavad ristpeaga kruvikeerajaga. Politsei soovitab hoiduda tundmatutest kaubamärkidest, nt Türgis toodetud lukkudest.

Varast võib abistada ka liigne uks paneelmaja trepikojas. Kergesti avaneva välimise ukse varjus on vargal hea sisemist turvaust läbi puurida või lahti lõigata.

Esimesel ja viimasel korrusel ainult korralik ukselukk ei aita. Kes trelle eluruumile liiga ahistavaks peab, võib osta turvakile, mis varga töökiirust oluliselt takistab.