• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohtusse läheb iga kümnes korterivargus

    Kindlustusfirmad võiksid oma reklaamklippides ja müürilehtedel välja hüüda, et Tallinnas saab politsei jälile igale viiendale korterivargusele, kohtusse jõuab aga iga kümnes.
    Õnneks kindlustused seda reklaami ei tee, küll aga nõuavad kindlustatutelt, et need ise oma vara kaitsmisele rõhku paneksid. Vastasel korral võidakse hüvitisest keelduda ja voodi kaotanu ka tekita jätta.
    Õnneks näitab korterivarguste arv stabiliseerumistendentsi. Loodetavasti ei kordu enam 1995. aasta, mil korterivarguste arv Tallinnas kasvas rohkem kui kolmandiku võrra ja päevas mindi või murti sisse rohkem kui kümnesse korterisse.
    Siiski käib praegustegi korterivarguste tulemuslik uurimine politseile üle jõu. 70--75 vargusjuhtu saab uurima rakendada 20--25 politseinikku ehk teisisõnu peab üks politseinik nädalas kolme kuriteo uurimisega hakkama saama. Seda on ilmselt palju ja nii saab ka politsei kindlustajate kombel soovitada: hoidke rohkem ise ennast ja vara.
    Politsei väitel aitab turvalukkudega turvauks 90 protsendil juhtudest kuritegu ära hoida, kui korter ei asu maja esimesel või viimasel korrusel.
    Osa lukke, millel küll rohkete hammastega nelikantvõti välise usaldusväärsuse tekitab, on tegelikult avatavad ristpeaga kruvikeerajaga. Politsei soovitab hoiduda tundmatutest kaubamärkidest, nt Türgis toodetud lukkudest.
    Varast võib abistada ka liigne uks paneelmaja trepikojas. Kergesti avaneva välimise ukse varjus on vargal hea sisemist turvaust läbi puurida või lahti lõigata.
    Esimesel ja viimasel korrusel ainult korralik ukselukk ei aita. Kes trelle eluruumile liiga ahistavaks peab, võib osta turvakile, mis varga töökiirust oluliselt takistab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.