Riigil pole Maapangast midagi tagasi saada

Maire Arm sõnas, et teoreetiliselt saaks esimeses järgus raha tagasi sotsiaalkindlustusfond, kelle lühiajalised laenud pangale 80 miljoni krooni eest olid tagatud samas väärtuses Hansapanga indeksivõlakirjaga. Arm lisas, et ka selle summa tagasisaamine pole kindel, kuna pandiga tagatud nõue tuleb esmalt võlausaldajate üldkoosolekul kaitsta. Praeguseks on indeksivõlakirjade väärtus mitmeid kordi alla nende nominaalväärtuse.

Maapanga olemasolevast varast läheb suur osa palgakuludeks, sõnas Arm. Tema kinnitusel pole põhjust palgaraha küsida valitsuse reservfondist, ehkki seadus seda lubab. «Palgad saab selles pankrotis katta pankrotivara müügist,» ütles Arm.

Septembri alguses vallandati Maapangast seoses pankrotiga töölt 270 inimest, kes saavad vallandamisel paari kuu töötasu. Maapangas on tööl veel paarsada inimest, kelle palgakulu makstakse välja samuti pankrotikulude arvel.

Koos valitsuse reservfondist ja stabilisatsioonifondist eraldatud 366 miljoni krooniga on riik ja omavalitsused kaotanud Maapanga pankrotiprotsessis 870 miljonit krooni, mis teeb ühe maksumaksja kohta arvestuslikult 1400 krooni.

Valitsus arutab täna kabinetiistungil, kellelt ja millise raha eest tellida rahvusvaheline ekspertarvamus Maapanga pankroti kohta. Üks tõenäolisi kandidaate on Taani pangandusjärelevalve inspektor, kes leiti rahvusvahelise valuutafondi (IMF) abiga. Ekspertiisi maksaks osaliselt kinni Taani riik, teine osa tuleks Eesti riigieelarvest.

Peaministri majandusnõunik Aare Järvan sõnas, et IMF on näidanud üles huvi Eestit ekspertarvamuse osas aidata. «Kindlasti ei ole ta tauninud seda, et riik oma raha Maapangas hoidis,» rääkis Järvan.

Järvani sõnul tahab IMF välja selgitada, kas riik aitas raha Maapanka paigutades probleempangal kauem püsida ja kas seetõttu halvenes ka panga olukord. «Kui see leiab tõestust, on see väga halb,» tunnistas Järvan.

Riigikogu otsusega võeti Maapanga hoiustajate raha päästmiseks riiklikust stabilisatsioonifondist 266 miljonit krooni, lisaks eraldas valitsus oma reservfondist 100 miljonit krooni ja firmadele hüvitati kuni 100 000 krooni hoiustaja kohta 20protsendilise omavastutusega.

IMF on Eesti riigi sellist tegevust sarjanud, öeldes, et riigikogul tulnuks juhinduda hoiuste tagamise seadusest.

Järvan ütles, et kui valitsusel oleks olnud kevadel selge teadmine, et Maapank läheb pankrotti, poleks olnud õige oma raha pangast kiiresti välja viia.