• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigil pole Maapangast midagi tagasi saada

    Riigiasutuste hoiused on Maapanga nõuete neljandas järjekorras

    Maire Arm sõnas, et teoreetiliselt saaks esimeses järgus raha tagasi sotsiaalkindlustusfond, kelle lühiajalised laenud pangale 80 miljoni krooni eest olid tagatud samas väärtuses Hansapanga indeksivõlakirjaga. Arm lisas, et ka selle summa tagasisaamine pole kindel, kuna pandiga tagatud nõue tuleb esmalt võlausaldajate üldkoosolekul kaitsta. Praeguseks on indeksivõlakirjade väärtus mitmeid kordi alla nende nominaalväärtuse.
    Maapanga olemasolevast varast läheb suur osa palgakuludeks, sõnas Arm. Tema kinnitusel pole põhjust palgaraha küsida valitsuse reservfondist, ehkki seadus seda lubab. «Palgad saab selles pankrotis katta pankrotivara müügist,» ütles Arm.
    Septembri alguses vallandati Maapangast seoses pankrotiga töölt 270 inimest, kes saavad vallandamisel paari kuu töötasu. Maapangas on tööl veel paarsada inimest, kelle palgakulu makstakse välja samuti pankrotikulude arvel.
    Koos valitsuse reservfondist ja stabilisatsioonifondist eraldatud 366 miljoni krooniga on riik ja omavalitsused kaotanud Maapanga pankrotiprotsessis 870 miljonit krooni, mis teeb ühe maksumaksja kohta arvestuslikult 1400 krooni.
    Valitsus arutab täna kabinetiistungil, kellelt ja millise raha eest tellida rahvusvaheline ekspertarvamus Maapanga pankroti kohta. Üks tõenäolisi kandidaate on Taani pangandusjärelevalve inspektor, kes leiti rahvusvahelise valuutafondi (IMF) abiga. Ekspertiisi maksaks osaliselt kinni Taani riik, teine osa tuleks Eesti riigieelarvest.
    Peaministri majandusnõunik Aare Järvan sõnas, et IMF on näidanud üles huvi Eestit ekspertarvamuse osas aidata. «Kindlasti ei ole ta tauninud seda, et riik oma raha Maapangas hoidis,» rääkis Järvan.
    Järvani sõnul tahab IMF välja selgitada, kas riik aitas raha Maapanka paigutades probleempangal kauem püsida ja kas seetõttu halvenes ka panga olukord. «Kui see leiab tõestust, on see väga halb,» tunnistas Järvan.
    Riigikogu otsusega võeti Maapanga hoiustajate raha päästmiseks riiklikust stabilisatsioonifondist 266 miljonit krooni, lisaks eraldas valitsus oma reservfondist 100 miljonit krooni ja firmadele hüvitati kuni 100 000 krooni hoiustaja kohta 20protsendilise omavastutusega.
    IMF on Eesti riigi sellist tegevust sarjanud, öeldes, et riigikogul tulnuks juhinduda hoiuste tagamise seadusest.
    Järvan ütles, et kui valitsusel oleks olnud kevadel selge teadmine, et Maapank läheb pankrotti, poleks olnud õige oma raha pangast kiiresti välja viia.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.