Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigil pole Maapangast midagi tagasi saada

    Riigiasutuste hoiused on Maapanga nõuete neljandas järjekorras

    Maire Arm sõnas, et teoreetiliselt saaks esimeses järgus raha tagasi sotsiaalkindlustusfond, kelle lühiajalised laenud pangale 80 miljoni krooni eest olid tagatud samas väärtuses Hansapanga indeksivõlakirjaga. Arm lisas, et ka selle summa tagasisaamine pole kindel, kuna pandiga tagatud nõue tuleb esmalt võlausaldajate üldkoosolekul kaitsta. Praeguseks on indeksivõlakirjade väärtus mitmeid kordi alla nende nominaalväärtuse.
    Maapanga olemasolevast varast läheb suur osa palgakuludeks, sõnas Arm. Tema kinnitusel pole põhjust palgaraha küsida valitsuse reservfondist, ehkki seadus seda lubab. «Palgad saab selles pankrotis katta pankrotivara müügist,» ütles Arm.
    Septembri alguses vallandati Maapangast seoses pankrotiga töölt 270 inimest, kes saavad vallandamisel paari kuu töötasu. Maapangas on tööl veel paarsada inimest, kelle palgakulu makstakse välja samuti pankrotikulude arvel.
    Koos valitsuse reservfondist ja stabilisatsioonifondist eraldatud 366 miljoni krooniga on riik ja omavalitsused kaotanud Maapanga pankrotiprotsessis 870 miljonit krooni, mis teeb ühe maksumaksja kohta arvestuslikult 1400 krooni.
    Valitsus arutab täna kabinetiistungil, kellelt ja millise raha eest tellida rahvusvaheline ekspertarvamus Maapanga pankroti kohta. Üks tõenäolisi kandidaate on Taani pangandusjärelevalve inspektor, kes leiti rahvusvahelise valuutafondi (IMF) abiga. Ekspertiisi maksaks osaliselt kinni Taani riik, teine osa tuleks Eesti riigieelarvest.
    Peaministri majandusnõunik Aare Järvan sõnas, et IMF on näidanud üles huvi Eestit ekspertarvamuse osas aidata. «Kindlasti ei ole ta tauninud seda, et riik oma raha Maapangas hoidis,» rääkis Järvan.
    Järvani sõnul tahab IMF välja selgitada, kas riik aitas raha Maapanka paigutades probleempangal kauem püsida ja kas seetõttu halvenes ka panga olukord. «Kui see leiab tõestust, on see väga halb,» tunnistas Järvan.
    Riigikogu otsusega võeti Maapanga hoiustajate raha päästmiseks riiklikust stabilisatsioonifondist 266 miljonit krooni, lisaks eraldas valitsus oma reservfondist 100 miljonit krooni ja firmadele hüvitati kuni 100 000 krooni hoiustaja kohta 20protsendilise omavastutusega.
    IMF on Eesti riigi sellist tegevust sarjanud, öeldes, et riigikogul tulnuks juhinduda hoiuste tagamise seadusest.
    Järvan ütles, et kui valitsusel oleks olnud kevadel selge teadmine, et Maapank läheb pankrotti, poleks olnud õige oma raha pangast kiiresti välja viia.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Finantsinspektsioon tegi Coop Pangale ettekirjutuse
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.