Julge kaabliprojekt

Eesti Energia üllatas avalikkust teatega, et nelja partneriga on alla kirjutatud Eesti ja Soome vahelise merealuse kõrgepingekaabli rajamise kavatsuste lepingule. Kaabel võimaldaks aastast 2001 müüa elektrit Põhjamaadesse.

Olgugi et sarnase projekti ümber on arutelud käinud juba aastaid, tuli leping ootamatult. Olid ju senised uuringud näidanud, et Eesti--Soome kaablil ei ole majanduslikku põhjendust. Tõenäoliselt muutus projekti teostumine reaalsemaks ühe osaleja, ABB olulise hinnaalandusega seadmete tarnimisel.

Skeptikuid jätkub sellegipoolest ka tänasesse päeva. Seda julgemaks võib Okki juhitava ettevõtte sammu pidada. Seni küllalt aeglaselt arenenud energeetikakolossis on käinud korralik sähvatus. Hiigelprojekti üks pluss on selles, et kaabli käikulaskmisega kaoks Eesti elektritootmises monopol ja hinnatõus pidurduks. Kui edukas suudab Eesti Energia olla ekspordil Soome, näitab aeg. Vajab ju see sadasid miljoneid kroone investeeringuid elektrijaamade puhastusseadmetesse. Samas on Okk öelnud, et kaabli valmimisel on eksporditav elekter juba toodetud ELi nõuetele vastavalt.

Igal juhul kannab kaabel integratsiooni, reservi ja julgeoleku ülesandeid. Eesti on liiga kaua sõltunud Venemaa loodepiirkonna energiasüsteemist.

Samuti peaks kaabli rajamine tõstma erastatavate elektrijaamade väärtust. Suureneb ju turg esialgsetel hinnangutel ligi 15% ja seega on tasuvam majandada nii elektrijaamasid kui -võrkusid.