Toiduainetööstused otsivad päästerõngast

ÜRO abiprogrammidega liitumiseks on praegu taotluse esitanud AS Paljassaare Kalatööstus ja AS Läätsa. Varasemaid kogemusi samade abiprogrammide raames omab arvutifirma PCT Arvutid.

ASi PCT Arvutid juhataja Harro Kalda ütles, et ÜRO abiprogrammide nimekirja sattumine on emafirma Pennu CT arvutimüügile kasuks tulnud. «Firmale, kes ÜRO nimekirjadesse satub, saadetakse pakkumusi mitmesuguste projektide tarbeks,» lisas Kalda. Ühe sellise programmi raames saatis arvutifirma ligi 6 miljoni krooni eest 300 arvutit katsepartiina Uganda riigistruktuuride abistamiseks.

Kalda ütles, et Eesti ettevõtted on endale veel vähe teadvustanud, kuidas ÜRO programmide abil ekspordi arendamiseks ja finantseerimiseks võimalusi leida ning samas teisi aidata.

ASi Läätsa juhatuse esimees Kalmer Poopuu ütles, et abiprogrammides osalemine pakub firmale võimalust oma toodangut müüa. «See on kindel, et keegi ostab kauba ära ning see tarnitakse sinna, kus maailmas hetkel vaja on,» sõnas Poopuu.

Ta kinnitas, et abiprogrammide raames kaupa müües ei tule toodangu hinda alandada. «Oleme majandusettevõte ning müüme oma toodangut firma jaoks vajaliku hinnaga,» sõnas ta.

ASi Paljassaare Kalatööstus direktor Jaan Jalakas rääkis, et kuna kalatööstusettevõtetel seisab praegu sadu tonne toodangut, on ettevõte huvitatud igast väiksemastki võimalusest kaupa realiseerida. Kuna ettevõtjad ise ei pruugi õigeid kanaleid leida, on riigipoolne info ja suunamine välisministeeriumi näol oodatud.

Jalakas ütles, et toodangu hind on ÜRO huvi korral läbirääkimiste küsimus ja vaevalt, et seda peab mõttetult alla laskma. «Kalatoodete hinnad on juba praegu madalad ning suurt reservi enam pole hindade langetamiseks,» lausus ta.

Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna juhataja Külliki Linnamägi rääkis, Eesti tänavu humanitaarabiks eraldatud 7 miljonit krooni on võrreldes realiseerimata Eesti toodangu mahuga kaduvväike.

Euroopa riikide abiprogrammid kasutavad Linnamäe sõnul ülemaailmseid tarnesüsteeme, mistõttu ÜRO nimekirjadega liitudes annab see tootjatele laiemaid võimalusi. «Sellisel juhul ei piirdu abistamine ainult nende summadega, mis Eesti riik on võimeline humanitaarabiks välja panema,» lisas Linnamägi.

Ettevõtted peavad ÜRO abiprogrammides osalemiseks võtma välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonnast põhjaliku ankeedi ja saatma selle ÜRO humanitaarabi nimekirjadesse lülitamiseks. «Kui abiorganisatsioonidele tuleb tellimus saata Venemaale 200 tonni võid, vaatavad nad oma registri läbi ja saadavad sobivatele firmadele palve teha hinnapakkumine,» selgitas Linnamägi.

Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi tunnistas, et kui suurematel kalatöötlejatel on Venemaa kriisi tõttu kinni 134 miljonit krooni ja ladudes on seismas toodangut ligi 141 miljoni krooni eest, pole abiprogrammid väga tõhus väljund.

«Ei tasu loota, et Euroopa Liit tuleb ja võtab meid nüüd oma tiiva alla,» lausus Noormägi. «Ta toetab ennekõike siiski enda tootjaid, kel on samuti toodangut küllaga käes.»

Ettevõtted ei tohiks sellest võimalusest luua endale probleemide täieliku lahendamise illusiooni, kuigi hetkelist väikest leevendust käibevahenditele võib ta anda, lisas Noormägi.