- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toiduainetööstused otsivad päästerõngast
ÜRO abiprogrammidega liitumiseks on praegu taotluse esitanud AS Paljassaare Kalatööstus ja AS Läätsa. Varasemaid kogemusi samade abiprogrammide raames omab arvutifirma PCT Arvutid.
ASi PCT Arvutid juhataja Harro Kalda ütles, et ÜRO abiprogrammide nimekirja sattumine on emafirma Pennu CT arvutimüügile kasuks tulnud. «Firmale, kes ÜRO nimekirjadesse satub, saadetakse pakkumusi mitmesuguste projektide tarbeks,» lisas Kalda. Ühe sellise programmi raames saatis arvutifirma ligi 6 miljoni krooni eest 300 arvutit katsepartiina Uganda riigistruktuuride abistamiseks.
Kalda ütles, et Eesti ettevõtted on endale veel vähe teadvustanud, kuidas ÜRO programmide abil ekspordi arendamiseks ja finantseerimiseks võimalusi leida ning samas teisi aidata.
ASi Läätsa juhatuse esimees Kalmer Poopuu ütles, et abiprogrammides osalemine pakub firmale võimalust oma toodangut müüa. «See on kindel, et keegi ostab kauba ära ning see tarnitakse sinna, kus maailmas hetkel vaja on,» sõnas Poopuu.
Ta kinnitas, et abiprogrammide raames kaupa müües ei tule toodangu hinda alandada. «Oleme majandusettevõte ning müüme oma toodangut firma jaoks vajaliku hinnaga,» sõnas ta.
ASi Paljassaare Kalatööstus direktor Jaan Jalakas rääkis, et kuna kalatööstusettevõtetel seisab praegu sadu tonne toodangut, on ettevõte huvitatud igast väiksemastki võimalusest kaupa realiseerida. Kuna ettevõtjad ise ei pruugi õigeid kanaleid leida, on riigipoolne info ja suunamine välisministeeriumi näol oodatud.
Jalakas ütles, et toodangu hind on ÜRO huvi korral läbirääkimiste küsimus ja vaevalt, et seda peab mõttetult alla laskma. «Kalatoodete hinnad on juba praegu madalad ning suurt reservi enam pole hindade langetamiseks,» lausus ta.
Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna juhataja Külliki Linnamägi rääkis, Eesti tänavu humanitaarabiks eraldatud 7 miljonit krooni on võrreldes realiseerimata Eesti toodangu mahuga kaduvväike.
Euroopa riikide abiprogrammid kasutavad Linnamäe sõnul ülemaailmseid tarnesüsteeme, mistõttu ÜRO nimekirjadega liitudes annab see tootjatele laiemaid võimalusi. «Sellisel juhul ei piirdu abistamine ainult nende summadega, mis Eesti riik on võimeline humanitaarabiks välja panema,» lisas Linnamägi.
Ettevõtted peavad ÜRO abiprogrammides osalemiseks võtma välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonnast põhjaliku ankeedi ja saatma selle ÜRO humanitaarabi nimekirjadesse lülitamiseks. «Kui abiorganisatsioonidele tuleb tellimus saata Venemaale 200 tonni võid, vaatavad nad oma registri läbi ja saadavad sobivatele firmadele palve teha hinnapakkumine,» selgitas Linnamägi.
Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi tunnistas, et kui suurematel kalatöötlejatel on Venemaa kriisi tõttu kinni 134 miljonit krooni ja ladudes on seismas toodangut ligi 141 miljoni krooni eest, pole abiprogrammid väga tõhus väljund.
«Ei tasu loota, et Euroopa Liit tuleb ja võtab meid nüüd oma tiiva alla,» lausus Noormägi. «Ta toetab ennekõike siiski enda tootjaid, kel on samuti toodangut küllaga käes.»
Ettevõtted ei tohiks sellest võimalusest luua endale probleemide täieliku lahendamise illusiooni, kuigi hetkelist väikest leevendust käibevahenditele võib ta anda, lisas Noormägi.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele