Minu meelest on Preatoni korralik ärimees. Kui ta siia tuli, oli ta üsna halva kuulsusega, aga nüüd on selgunud, et tal pole viga midagi. Tema mastaap on hästi suur ja väikese Eesti taustal paistab see silma.
Mis ta nüüd nii ärigeenius või õnneotsija on, ta on lihtsalt ärimees selle sõna paremas mõttes.
Kindlasti on Preatoni mingis mõttes ärigeenius ja kindlasti ka õnneotsija. Õnneotsija selles mõttes, et tavaliselt ärigeeniused Eestimaale ennast ära ei kaota. Temale on Eesti millegipärast silma jäänud, ilmselt see turusituatsioon sobib talle.
Preatoni tegutseb n-ö klassikaliselt, vaadake mistahes äriõpikust -- aktsiaid tuleb osta siis, kui need on odavad, ja müüa siis, kui nad on kallid, mitte oodata seda, et hind tõuseb veel, veel... Kinnisvara kesklinnas maksab raudselt, kinnisvara ei kao kuskile, ta võib hinnatõusu oodata kolm-neli aastat, kuni kinnisvaraturg on taas üleval.
Kuna tal on palju raha, siis ei püüa ta sellest kätte saada maksimumi, ei aja kasu nö lõhki, mida üritavad teha kohalikud ja millega need kaotavadki. Preatoni on õigel ajal õiges kohas ja teeb õigeid otsuseid. See teebki ta geniaalseks.
Preatonit eristab Eesti ärimeestest oluliselt suurem kogemustepagas. Meie oleme oma äritegemise kogemused hankinud põhiliselt paari viimase ja diametraalselt erineva aasta jooksul -- need olid tõepoolest nagu taevas ja põrgu. See on kogemus, mida on võimatu koolist saada.
Preatonil ei ole mitte paariaastane, vaid paarikümneaastane kogemus. Igasugune äritegevus on risk ja kui sul on sellised kogemused nagu Preatonil, siis oskad riske paremini hinnata. Kuid kogemused annavad küll riskide hindamisel eeliseid, aga ei anna mingeid garantiisid, et iga äri õnnestub.
Kas ärigeenius või õnneotsija --need hinnangud on liiga vastandlikud, neid eristab tohutu vahemik, kusagil on ka Preatoni.
Nii üks kui teine. Preatoni on osanud oma teadmistega olla õigel ajal õiges kohas ja võib-olla tunnetada riigi majanduselu arengut paremini kui kohalikud ärimehed praegu.
Preatoni on paljudes riikides äri teinud ja enamasti on tal hästi läinud. Kui vaadata nende riikide arengut, siis see on väga lähedane meile.
Miks ta meile pidama on jäänud? Ilus, puhas, hästikasvatatud Eesti, mõnus euroopalik keskkond, suhelda oskavad inimesed ja atraktiivsed objektid, arvan ma. Samamoodi toimetab ta Lätiski, Eesti oli võib-olla esimene astmelaud selles regioonis.