Saksamaa seab kurssi

25. september 1998, 00:00

Sõjajärgsele Saksamaale on olnud iseloomulikud pikaajalised valitsused ja poliitilised liidrid alates Konrad Adenauerist Helmut Kohlini, legendaarselt tugev raha Saksa mark ja imepärane majanduslik areng. Saksamaa ja Jaapan olid Teise maailmasõja suurimad kaotajad. Nüüdseks on nad USA kõrval tõusnud maailma juhtivateks majandusriikideks, kes on üles ehitanud heaoluühiskonna ja olnud oma piirkonna riikide majandusveduriks.

Kuid 1990. aastail on Saksamaa areng hakanud pidurduma. Endine kiire majanduskasv kuivas 1990. aastate esimesel poolel kokku 6 protsendile. Nagu teisteski arenenud riikides on Saksamaal viimasel ajal tekkinud suuri lahendamist nõudvaid tööstuse struktuuriprobleeme. See on üks põhjusi, miks Saksamaal on välisinvesteeringud viimastel aastatel järsult kahanenud. Teiseks vaevab Saksamaad suur tööpuudus, mis hõlmab 4,1 miljonit inimest ehk 10,6% tööjõust.

Oludes, kus Saksamaa vajab majanduspoliitika uuendamist ja konkurentsivõime tõstmist, kus tal peatselt tuleb euro kasuks loobuda Saksa majandusime ühest alustalast, Saksa margast, ning kus Saksamaal tuleb 1999. a Euroopa Liidu eesistujamaana reformida ELi põllumajandust ja institutsioone, mis on eelduseks ELi laienemisele, taotleb 16 aastat kantsleritoolil istunud 68aastane Helmut Kohl oma viiendat mandaati. Tema vastas on nooruslik ja populaarne Gerhard Schröder, kellel erinevalt Kohlist aga puudub rahvusvahelise poliitika ja sõja kogemus.

Schröder püüab endale luua Briti peaministri Tony Blairi laadset jõulist imagot, aga tema käitumist kantslerina on raske prognoosida. Sest pole teada, milliseks võib kujuneda sotsiaaldemokraatide koalitsioon rohelistega või siis erakonna pahempoolset tiiba esindava esimehe Oskar Lafontaine mõju Schröderile.

Tegelikult otsustab valitsuse moodustaja mitte niivõrd Kohli või Schröderi kui väikeparteide kogutav häälte arv. Ei saa Kohlist kantslerit, kui liberaalid ei ületa 5 protsendiga parlamendikünnist, ja Schröderist, kui rohelised peaksid välja jääma.

Nagu näitavad küsitlused, ei tooks Schröderi kantsleriks saamine kaasa erilisi valuutade, intresside või aktsiakursside kõikumist.

Kui aga rohelised peaksid valitsuses liiga suure mõju saama, tekitaks see närvilisust, sest roheliste eesmärgid tuumaenergia ja autoliikluse piiramisel firmadele kindlasti ei meeldi. Samuti võib Schröderi sunnitud järeleandmine erakonna pahemtiivale põhjustada riiklike kulude suurenemise, mis võib kergitada intresse ja kiirendada inflatsiooni.

Briti ajaleht Financial Times leiab, et Saksamaa ja Euroopa seisukohalt oleks parim variant hoopis see, kui Kohl võidaks ja loovutaks peatselt võimu Saksamaa hetkel kõige võimekamale ja ühtlasi populaarseimale poliitikule Wolfgang Schäublele.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing