• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlased loomas uut, suuremat Euroopat

    Pärast progresseeruva tu-lumaksu eelnõu menetlusse andmist on kuskilt välja ilmunud teooriad Euroopa Liidu (EL) soovitustest 3-4astmelise tulumaksu kehtestamiseks, mis on muutunud juba peaaegu aksioomiks mitte ainult progresseeruva tulumaksu pooldajate, vaid ka nende vastaste argumentides.
    Euroopa Liidus ei ole sellist soovitust ega ka direktiivi välja antud. Nimelt pole Euroopa Liidul füüsiliste isikute tulumaksu harmoniseerimiseks pädevust. Euroopa lepingus puudub otseste maksude harmoniseerimiseks selline otsene alus, nagu seda on artikkel 99 kaudsete maksude kohta. Artikli 100 alusel võib otseseid makse harmoniseerida vaid siis, kui see on vajalik ühise turu funktsioneerimiseks, st kui mõne liikmesriigi kehtestatud maks on diskrimineeriva või protektsionistliku iseloomuga teiste liikmesriikide isikute suhtes.
    Euroopa komisjon (ka mõned Euroopa kohtu lahendid) on seega näiteks leidnud, et Euroopa leping ei näe ette füüsiliste isikute maksude harmoniseerimist (v.a seoses mitteresidentide kohtlemisega), sest füüsiliste isikute tulumaksu olemus ei takista Euroopa ühisturu funktsioneerimist.
    Äärmiselt jabur on riigikogu rahanduskomisjoni esimehe väide, et kui Eesti ühineb ELiga, peame me tõstma oma maksukoormuse praeguselt 36 protsendilt 44-le. Sel väitel puudub õiguslik alus. Maksukoormuse harmoniseerimist ei saa võtta eesmärgiks enne, kui pole lõpule viidud maksuliikide ja maksubaaside harmoniseerimist.
    Vältimaks olukorda, kus meie poliitikud soovivad luua ise suuremat Euroopat kui see, kuhu Eesti astuda soovib, teen ettepaneku eraldada riigieelarvest sihtotstarbeliselt vahendid rahvusraamatukogule normaalsete Euroopa maksunduse õpikute soetamiseks, mida riigikogu liikmed jõudehetkel sirvida võiksid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
November tõi 13 aasta suurima hinnatõusu
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Swedbank tunnetab tarbija niigi tugeva kindlustunde kasvu
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.