Eestlased loomas uut, suuremat Euroopat

Pärast progresseeruva tu-lumaksu eelnõu menetlusse andmist on kuskilt välja ilmunud teooriad Euroopa Liidu (EL) soovitustest 3-4astmelise tulumaksu kehtestamiseks, mis on muutunud juba peaaegu aksioomiks mitte ainult progresseeruva tulumaksu pooldajate, vaid ka nende vastaste argumentides.

Euroopa Liidus ei ole sellist soovitust ega ka direktiivi välja antud. Nimelt pole Euroopa Liidul füüsiliste isikute tulumaksu harmoniseerimiseks pädevust. Euroopa lepingus puudub otseste maksude harmoniseerimiseks selline otsene alus, nagu seda on artikkel 99 kaudsete maksude kohta. Artikli 100 alusel võib otseseid makse harmoniseerida vaid siis, kui see on vajalik ühise turu funktsioneerimiseks, st kui mõne liikmesriigi kehtestatud maks on diskrimineeriva või protektsionistliku iseloomuga teiste liikmesriikide isikute suhtes.

Euroopa komisjon (ka mõned Euroopa kohtu lahendid) on seega näiteks leidnud, et Euroopa leping ei näe ette füüsiliste isikute maksude harmoniseerimist (v.a seoses mitteresidentide kohtlemisega), sest füüsiliste isikute tulumaksu olemus ei takista Euroopa ühisturu funktsioneerimist.

Äärmiselt jabur on riigikogu rahanduskomisjoni esimehe väide, et kui Eesti ühineb ELiga, peame me tõstma oma maksukoormuse praeguselt 36 protsendilt 44-le. Sel väitel puudub õiguslik alus. Maksukoormuse harmoniseerimist ei saa võtta eesmärgiks enne, kui pole lõpule viidud maksuliikide ja maksubaaside harmoniseerimist.

Vältimaks olukorda, kus meie poliitikud soovivad luua ise suuremat Euroopat kui see, kuhu Eesti astuda soovib, teen ettepaneku eraldada riigieelarvest sihtotstarbeliselt vahendid rahvusraamatukogule normaalsete Euroopa maksunduse õpikute soetamiseks, mida riigikogu liikmed jõudehetkel sirvida võiksid.