Välislaene võib lisanduda

Eesti peab Euroopa Liidu ühisprojektides oma rahaga osalema, kuid võib saada isegi kuni 15aastaseid maksegraafikuid ja seetõttu pole välislaenu vajadus kindel, selgitas Talvik eile Eesti 1998.--2002. aasta arengukava tutvustusel.

Investeeringud keskkonnakaitsesse peaksid Euroopa Liidu nõuete järgimiseks kasvama vähemalt 1,5 korda kümne aasta jooksul. Kokku läheb avaliku sektori euronõuetele vastava keskkonnakaitse infrastruktuuri väljaehitamine maksma ca 11 mld krooni.

Reoveemajandusse on vaja investeerida ligi 4 miljardit krooni. Teist sama palju läheb maksma joogiveestandarditele vastava joogivee kvaliteedi tagamine aastaks 2010. Üle 2 miljardi krooni läheb jäätmehoolduse väljaarendamisele.

Mai Talviku sõnul on Eesti välislaenukoormus seni suhteliselt väike, olles prognoosides sel aastal 5,3% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle aasta augustiks oli Eesti riigi välislaenumaht 3,5 miljardit krooni. Talvik rõhutas, et aastaks 2002 ei tohi laenukoormus ületada 8% SKPst.

Valitsuse prognoosi järgi suureneb Eesti välisvõlg, sh valitsuse garantiid, võrreldes tänavusega 2002. aastaks 5,4 mld kr ehk 9,5 mld kroonini.