Samaaegselt parlamendivalimistega toimub rahvahääletus kodakondsusseaduse muudatuste osas, mille tagasilükkamine ohustaks Läti vastuvõtmist Euroopa Liitu ja NATOsse.
Arvamusküsitluste andmeil koguvad enim hääli reformiparteid. Andris ?kele Rahvaerakonda toetab 19% lätlastest, teisel kohal on Läti Tee 15,6% ning kolmandal Guntars Krastsi Isamaale ja Vabadusele partei 14,1%ga.
Kõik kolm parteid toetavad reforme, tasakaalus eelarvet ning Läti ühinemist Euroopa Liidu ja NATOga, mis lubab ennustada senise majanduskursi jätkumist.
Analüütikud ennustavad edu ?kelele, kellest saab koalitsiooniläbirääkimistel keskne figuur.
?kele, kes sõltumatu poliitikuna juhtis valitsust 1995. a detsembrist 1997. a juulini, pälvis tunnustuse Läti majanduse väljatoomisega panganduskriisist. ?kele kokkuhoiupoliitika andis Lätile ka esimese tasakaalus eelarve.
Vastuolulise juhtimisstiili pärast peaministri kohalt tagandatud ?kele on öelnud, et tahab toona alustatud reformid lõpule viia ning koondada tähelepanu suhete parandamisele Venemaaga. Prioriteetne on ka suurettevõtete, sealhulgas Latvenergo, erastamise lõpetamine ja aktsiate noteerimine börsil.
Hääletamisele tulevad Euroopa institutsioonide survel sisse viidud kodakondsusseaduse muudatused, mis puudutavad eelkõige kodakondsuse andmist mittekodanike pärast 1991. a sündinud lastele. Enamik suurparteisid, v.a Isamaale ja Vabadusele, pooldab seaduse muutmist.
Läti president Guntis Ulmanis pani lätlastele südamele, et referendumi tulemusest sõltub riigi edasine areng. «Las need, kes plaanivad vastu hääletada, enne mõtlevad, kas toovad sellega Lätile kasu või hääletavad hoopis Läti muust maailmast isoleerimise poolt,» ütles ta.
Referendumi pooldajate suur arv (226 000) viitab lätlaste tüdimusele ELi ametnike diktaadist. REUTERS-DI-ÄP