Lühiuudised

Artikkel

- Uudised
- 1. oktoober 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühiuudised
Välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull kooskõlastas kolmapäeval Genfis maailma kaubandusorganisatsiooniga WTO liitumiseks nõutava põllumajandustoetuste taseme, mis võimaldab Eestis seni riigi poolt makstud põllumajandustoetusi kümnekordistada.
Kull ütles, et WTO põllumajandusleping sätestab võimaluse maksta põllumajandusele toetusi 5 protsendi ulatuses mingi põhisaaduse toodangu koguväärtusest, Eesti on seni rakendanud vaid 0,4protsendilist toetust.
Eesti võib toetuse piirmäära arvestamisel jätta välja maksuvabastused, sealhulgas kütuse aktsiisimaksu vabastuse. «Tuli leida lahendus, mis annaks enne Eesti eeldatavat liitumist Euroopa Liiduga võimaluse rakendada toetusi läbirääkimispartneritele vastuvõetava tasemeni,» lisas Kull.
Kas WTO põllumajandusleping kohustab Eestit põllumajandustoetusi suurendama, ei soovinud Kull täpsustada.
Kull pole kindel, kas läbirääkimised Eesti ühinemiseks WTOga jõutakse tänavu lõpetada, sest kõik liikmesmaad pole teatanud nõusolekust mitmepoolse töögrupi kokkukutsumiseks. USA, Kanada ja Austraalia pole seni vastanud Eesti ettepanekule toodete tariifilagede kinnitamise kohta.
Maarahvaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar avaldas kokkuleppe üle rahulolu, kuigi ei uskunud, et Eesti nii suuri toetusi kunagi põllumajandusele maksta suudab. Ta pidas läbirääkimiste lõpetamist tänavu Eesti majandusarengule väga oluliseks. ÄP
Tallinna Sadamat on aasta algusest läbinud 15,783 miljonit tonni kaupu, mis on veerandi võrra rohkem möödunud aasta sama ajaga veetud kauba kogusest.
Tallinna Sadama teatel kasvas Venemaa sündmuste mõjul kaubavedu septembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 32 protsenti, 1,855 miljoni tonnini.
Rohkem kui poole võrra suurenes septembris mullusega võrreldes vedellasti vedu, moodustades 60 protsenti septembris sadamat läbinud kaubast. Üheksa kuuga on sadamat läbinud 7,816 miljonit tonni naftasaadusi.
Oluliselt on suurenenud transiitvedu -- septembris andis transiit 74,4 protsenti sadama kaubavoogudest. Aasta algusest on sadamat läbinud 11,303 miljonit tonni transiitveoseid.
Üheksa kuu lõikes moodustab eksport 14,4 ning eksport 13,8 protsenti Tallinna Sadama kaubavoogudest. BNS
Moskva olukorraga tutvunud peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul peab riik Vene kriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtjaid aitama soodsate laenudega.
«Tuleb võtta soodsa protsendiga laenu ja sellega tootjatele õlg alla panna,» ütles Vitsur.
Kuna põllumajandustootjad olid riskide vastu kindlustamata, peab riik tegema mingi kindlustusaktsiooni, kinnitas Vitsur. «Mis tingimustel, pole veel selge, ehk peaks pankadega läbirääkimised üles soojendama.»
Stabilisatsioonifondi kasutuselevõtt on Vitsuri sõnul välistatud. «Likviidset raha peab hoidma nagu silmatera, fond on viimane koht, kust raha võtta,» märkis nõunik.
Aga rahalist süsti on suure ekspordituru kaotanud ettevõtetel vaja, kinnitas Vitsur.
Ta tõi näiteks teiste riikide abiaktsioonid oma suurte finantsinstitutsioonide päästmisel ja leidis, et ka Eesti riik ei tohiks kõrvaltvaatajaks jääda. BNS
Riigikogu liige Arvo Sirendi esitas eile riigikogu menetlusse muudatuseelnõu, millega üle 24 korteriga majas elavad korteriomanikud saavad taotleda 2000. aastani majaalust maad tasuta oma omandusse.
Praeguse seaduse kohaselt saavad üle 24 korteriga korteriühistud ning kooperatiivide ja munitsipaalmajade korteriomanikud tasuta maad omandusse taotleda selle aasta lõpuni.
Seaduse järgi antakse elamuühistu ja kooperatiivi alune ning selle teenindamiseks vajalik maa ühistu omandisse tasuta juhul, kui elamus on üle 24 korteri. BNS
Läti kinnitas, et ei rakenda ühepoolseid meetmeid kaubavahetuse piiramiseks Eesti ja Leeduga, ütles kolme Balti riigi põllumajandusministrite kohtumiselt naasnud Leedu asepõllumajandusminister Vytautas Grusauskas.
Kohtumisel arutasid kolme Balti riigi töögrupid toidukaupadega kauplemist Euroopa Liiduga ühinemise protsessis, kodumaise põllumajanduse toetamist, kohalike tootjate kaitsmist ning veterinaarküsimusi. BNS
Eestit pole rahvusvaheliste vedude TIR-süsteemist välja arvatud ning seda ohtu pole ka tulevikus karta, kinnitas autovedajate ühenduse ERAA TIR-osakonna juhataja Lauri Lust.
Mõnele vedajale võidakse küll lõpetada TIR-märkmike väljastamine, kui nad ei suuda täita garantiikohustust, ütles Lust.
Lusti sõnul toimub märkmike väljastamine rahvusvahelise maanteetranspordi liidu (IRU) juhtnööride ja väljatöötatatud garantiisüsteemi kohaselt.
IRU auditikomisjon nentis pärast auditit ERAAs, et osa vedajaid ei täida garantiikohustust sellisel kujul, nagu see peaks olema, ja andis aega puuduste kõrvaldamiseks 30. septembrini, märkis Lust.
Lust ütles, et praegu käivad läbirääkimised ajapikenduse saamiseks ning kõiki vedajaid vaadeldakse selles süsteemis individuaalselt. «Eelnev nõusolek pikenduseks on enam-vähem olemas,» lausus ta. BNS
ETAS Kindlustuse juhtidele suunatud 21.--30. septembrini toimunud aktsiaoptsioonil märgiti kõik 100 000 Leks Kindlustuse aktsiat.
Optsiooni kasutamise hind oli aktsiate nominaalväärtus ehk kümme krooni aktsia, märkis Leks Kindlustuse avalike suhete juht Rivo Saarna. Uued aktsiad annavad õiguse 1998. aasta dividendidele.
Pärast Leks Kindlustuse ja ETAS Kindlustuse ühinemiskannet äriregistrisse suureneb Leks Kindlustuse aktsiakapital 76,1miljoni kroonini, mis jaguneb 7 611 680 aktsiaks.
Kuni ühinemiskande sooritamiseni saavad optsioonis osalejad kaubelda Leks Kindlustuse märkimistõenditega. BNS
Esialgsetel andmetel on kolme kvartali kokkuvõttes laekunud riigieelarvesse tulusid 11,464 miljardit krooni, millega on täidetud 75,0% riigieelarve plaanist.
Septembris laekus riigieelarvesse 1,136 miljardit krooni ehk 7,4 protsenti aastaeelarvest, teatas rahandusministeerium.
Eelarve kulusid on tänavu finantseeritud 11,123 miljardi krooni ehk 72,8 protsendi ulatuses. Septembris finantseeriti kulusid 1,145 miljardi krooni ehk 7,5 protsendi ulatuses.
Eelarveliste vahendite jääk moodustas 30. septembri seisuga 650,6 miljonit krooni. BNS
Hetkel kuum