Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Onupojapoliitika
Eesti Panga otsus algatada EVEA Panga pankrotimenetlus ning riigis-tada liituvad Foreks- ja Investeerimispank sarnaneb onupojapoliitikale.
Panga, nii nagu iga teisegi ettevõtte, riigipoolne toetamine ei tohi sõltuda firma suurusest või omaniku nimest. Keskpanga kui järelevalveasutuse silmis peaksid kõik kommertspangad olema võrdsed, möödunud nädal tõestas, et Eestis see nii ei ole.
Tekib küsimus, mille poolest on pangandusnormatiive mitte täitnud EVEA Panga omanik või klient halvem neid samu nõudeid mitte täitnud Forekspanga omanikust või kliendist? Või miks riik on nõus veerand miljardi krooniga toetama riskide juhtimisega eksinud panku, aga keeldub sama suure summaga toetamast samu vigu teinud toiduainetööstusi.
Forekspanga riigistamise toeks räägib asjaolu, et panga klientideks olid Venemaaga kaubelnud ettevõtted ja Forekspanga pankrot annaks neile teise valusa hoobi lisaks idaturu kadumisele. Oleks võinud tekkida doominoefekt, sest pangaga seotud firmadel tekiksid likviidsusprobleemid.
See argument ei sa olla aga piisav panga riigistamiseks. Siis oleks pidanud riigistama ka Maapanga, sest võrreldes Forekspangaga oli Maapangas kliente rohkem.
Samal põhjusel võiks riik ära osta näiteks mõne piimatööstuskontserni aktsiate kontrollpaki, sest firmaga on seotud kümned teised ettevõtted ja kontserni käekäigust sõltub tuhandete inimeste heaolu.
Forekspanga päästmise põhjuseks võib olla ka oht kroonile. Suuruselt kolmanda panga pankrotistumine viiks mõneks ajaks käibest välja 1,3 miljardit krooni. Samas pole pankade riigistamine märk probleemide lahendamisest, vaid hoopis majanduskriisi süvenemisest, mis võib omakorda suurendada huvi spekuleerida krooni vastu. Ei ole selge, kas keskpank suudab Forekspanga jalule aidata. Hansa- ja Ühispank ning ka mitte ükski välispank seda riski enda kanda ei võtnud.
«Üha laiemalt levitatav arusaam, et stabilisatsioonifond on lühiajaline hädakassa, kust igal hetkel võib aukude lappimiseks vahendeid võtta, on lühinägelik ja annaks äärmiselt selge signaali meie seniste põhimõtete muutmisest,» kirjutab Eesti Panga juht Vahur Kraft 18. septembri Postimehes ilmunud kommentaaris.
Kaks nädalat hiljem loobub keskpank senistest põhimõtetest ning kasutab oma reserve, et päästa Forekspanga kliendid, vähendada panga aktsionäride kaotusi ning maksta kinni pangajuhtide eksimused. Ei ole põhimõttelist vahet, kas raha tuleb keskpanga või valitsuse Saksamaal asuvatest reservidest.
Halb on see, et avalikkus tegelikult ei tea, keda päästeti. Forekspanga suuromanikud varjasid ennast ?veitsi panga Ueberseebanki klientide nimetuse taha, mis teeb nende tuvastamise keeruliseks. Forekspanga turuni?iks võis pidada ka offshore'e mis tähendab, et ka panga klientidest puudub selge ülevaade. Teiste tegurite hulgas võisid Forekspanga päästmise üheks põhjuseks olla offshore'ide taha varjunud mõjukad kliendid ja omanikud.