Kas Eestis süveneb majanduskriis?

Artikkel

- Uudised
- 5. oktoober 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas Eestis süveneb majanduskriis?
Maailmas on nii, et majanduskriis saab alguse finantssektori kriisist ja mingi aja pärast kandub see teistesse sektoritesse. Kujutan ette, et Eestis on oodata samasugust stsenaariumi, vaevalt me mingisugune maailmaime oleme.
Iga ettevõtja ja inimene peab väga tõsiselt mõtlema kulude baasile ja oma igapäeva arusaamasid korrigeerima. Arvan, et ellu jäävad need ettevõtted, kes suudavad võtta vastu põhimõttelisi muutusi strateegias. Peab olema iseloomu, et neid muudatusi ellu viia, sest reeglina on need kõik ebapopulaarsed.
Väga raske on öelda, millal on põhi käes. Kui ettevõtete turuväärtus kogu aeg väheneb, siis on see selge märk, et puudub usaldus selle keskkonna vastu. Isiklikult olen konservatiivne ja ei julge ühtegi optimistlikku avaldust tänases olukorras teha. Millegipärast arvan, et ajalugu keeratakse mitmeid aastaid tagasi. Venemaa mõju on küllaltki suur ja probleeme ei ole ainult Venemaal.
Pangandusest on viimastel päevadel ka päris palju uudiseid olnud ja arvan, et need uudised ei jää viimasteks. Majanduskeskkond vajab eeskätt toidet ja kui see muutub üha kallimaks, siis on ilmselge, et selekteerub efektiivne ettevõtlus.
Kriis on alles algamas, kindlasti kaotavad paljud inimesed töö. Kui vaadata endiste sotsialistlike riikide kogemusi, siis nemad on sama asja läbi elanud. Meie olukord on Venemaal toimuva tõttu halvem, kui see oli T?ehhil või Poolal, siis kui kriis neid tabas.
Kui pangad on kriisiolukorras, siis on ka ettevõtted. Mul endal pole suuremat suhtlemist pankadega olnud, kuid äripartnerite ja tütarfirmade puhul on küll pankade poolt palju altärahüppamisi olnud. Järelikult on see kriis veel tulemas ja ma küll ei usu, et kõrgpunkt möödas on.
Kui laenuintressid tõusevad, siis on rahvusvahelisel tasemel raske konkureerida. Ka enda ettevõtmised on muutunud tasakaalukamaks ja ettevaatlikumaks. Kuigi hetkel ei ole olnud vajadust pankadest lisaressurssi hankida, võivad tagasilöögid ikkagi tulla.
Optimismiks ei ole praegu põhjust, teades, milline olukord on naaberriikides ja mujal maailmas. Suuremad ehitused ja kapitaalremondid tuleb edasi lükata. Üldse tuleks kõik sisemised kokkuhoiuvõimalused üle vaadata, et tagasilöögid ei oleks väga järsud.
Majanduskriisi sügavust on raske ennus-tada, sest Eesti majanduse kasvu pidurdumine sõltub olulisel määral lähiturgudel toimuvast. Vene kriis mõjutab ettevõtete seotuse tõttu kogu majandust.
Loomulikult Swedbanki tulek on positiivne, aga ma ei tahaks seda ületähtsustada. Olen rääkinud inimestega Soome pankadest, nad ei mõista Swedbanki strateegiat. Swedbank on ka Rootsis ostnud panku, kuid sellele pole midagi järgnenud.
Ühe äärmusena on võimalik majanduse nullkasv ja positiivne variant oleks majanduskasvu pidurdumine 3--4% peale. Ebamäärasus on praegu piisavalt suur, et öelda, kumb variant on tõenäolisem.
Hetkel kuum