Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eestis süveneb majanduskriis?

    Maailmas on nii, et majanduskriis saab alguse finantssektori kriisist ja mingi aja pärast kandub see teistesse sektoritesse. Kujutan ette, et Eestis on oodata samasugust stsenaariumi, vaevalt me mingisugune maailmaime oleme.
    Iga ettevõtja ja inimene peab väga tõsiselt mõtlema kulude baasile ja oma igapäeva arusaamasid korrigeerima. Arvan, et ellu jäävad need ettevõtted, kes suudavad võtta vastu põhimõttelisi muutusi strateegias. Peab olema iseloomu, et neid muudatusi ellu viia, sest reeglina on need kõik ebapopulaarsed.
    Väga raske on öelda, millal on põhi käes. Kui ettevõtete turuväärtus kogu aeg väheneb, siis on see selge märk, et puudub usaldus selle keskkonna vastu. Isiklikult olen konservatiivne ja ei julge ühtegi optimistlikku avaldust tänases olukorras teha. Millegipärast arvan, et ajalugu keeratakse mitmeid aastaid tagasi. Venemaa mõju on küllaltki suur ja probleeme ei ole ainult Venemaal.
    Pangandusest on viimastel päevadel ka päris palju uudiseid olnud ja arvan, et need uudised ei jää viimasteks. Majanduskeskkond vajab eeskätt toidet ja kui see muutub üha kallimaks, siis on ilmselge, et selekteerub efektiivne ettevõtlus.
    Kriis on alles algamas, kindlasti kaotavad paljud inimesed töö. Kui vaadata endiste sotsialistlike riikide kogemusi, siis nemad on sama asja läbi elanud. Meie olukord on Venemaal toimuva tõttu halvem, kui see oli T?ehhil või Poolal, siis kui kriis neid tabas.
    Kui pangad on kriisiolukorras, siis on ka ettevõtted. Mul endal pole suuremat suhtlemist pankadega olnud, kuid äripartnerite ja tütarfirmade puhul on küll pankade poolt palju altärahüppamisi olnud. Järelikult on see kriis veel tulemas ja ma küll ei usu, et kõrgpunkt möödas on.
    Kui laenuintressid tõusevad, siis on rahvusvahelisel tasemel raske konkureerida. Ka enda ettevõtmised on muutunud tasakaalukamaks ja ettevaatlikumaks. Kuigi hetkel ei ole olnud vajadust pankadest lisaressurssi hankida, võivad tagasilöögid ikkagi tulla.
    Optimismiks ei ole praegu põhjust, teades, milline olukord on naaberriikides ja mujal maailmas. Suuremad ehitused ja kapitaalremondid tuleb edasi lükata. Üldse tuleks kõik sisemised kokkuhoiuvõimalused üle vaadata, et tagasilöögid ei oleks väga järsud.
    Majanduskriisi sügavust on raske ennus-tada, sest Eesti majanduse kasvu pidurdumine sõltub olulisel määral lähiturgudel toimuvast. Vene kriis mõjutab ettevõtete seotuse tõttu kogu majandust.
    Loomulikult Swedbanki tulek on positiivne, aga ma ei tahaks seda ületähtsustada. Olen rääkinud inimestega Soome pankadest, nad ei mõista Swedbanki strateegiat. Swedbank on ka Rootsis ostnud panku, kuid sellele pole midagi järgnenud.
    Ühe äärmusena on võimalik majanduse nullkasv ja positiivne variant oleks majanduskasvu pidurdumine 3--4% peale. Ebamäärasus on praegu piisavalt suur, et öelda, kumb variant on tõenäolisem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.