Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa tahab laenu
Lisaks pingestab Venemaa ja lääne suhteid Kosovo kriis, kus Moskva on asunud kindlalt NATO õhurünnakuid eitavale positsioonile.
Venemaa rahandusministri Mihhail Zadornovi sõnul ei valmi majanduse stabiliseerimise programm olukorra keerukust arvestades enne tuleva aasta algust. Selle asemel keskendub valitsus neljanda kvartali probleemide lahendamisele.
Omal algatusel on lisaeelarvesse juba sisse planeeritud 2,5 miljardi dollari eest välislaene. Katmata kulusid on kriisieelarves kokku 97 miljardi rubla (6 miljardi dollari) eest.
Eelarveaugu katteks vajab Venemaa rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide abi, sest laenude külmutamine on erainvestorid minema peletanud.
Rahandusministeeriumi sõnul tahab Venemaa võimalikult vähe uut raha juurde trükkida, et alandada inflatsiooni, mis ennustuste järgi suureneb tänavu 110--130 protsendile.
Valitsus tahab likvideerida võlad, kaasa arvatud pensioni- ja palgavõla, jätkata välislaenude teenindamist ning restruktureerida külmutatud võlakohustused.
«Ma ei tea, millistest allikatest programmi finantseeritakse,» ütles Venemaa peaminister Jevgeni Primakov.
IMF ei lepi lubadustega ning nõuab Primakovi valitsuselt konkreetset majandusprogrammi. Fond lükkas edasi sellele nädalale kavandatud Moskva visiidi, et ära oodata kuu lõpus selguvad septembri majandustulemused.
Ka hiljuti Venemaad külastanud Euroopa komisjoni president Jacques Santer ei lubanud uusi laene.
Jevgeni Primakov hoiatas, et kui IMF järgmist laenuosa välja ei maksa, ei jää Venemaale muud valikut kui rahapressid tööle panna.
Esimene asepeaminister Vadim Gustov soovitab raha leida pensionifondi arvel või niigi kõrget maksukoormat veelgi suurendades.
Gustovi sõnul kaalub valitsus ka siseturu tarbeks paralleelselt mittekonverteeritava rubla kasutuselevõttu, mis sarnaneb Hiinas rakendatava rahasüsteemiga.
IMF on Venemaale 1992. aasta algusest alates laenanud 19 miljardit dollarit, kuid näiliselt ilma suurema eduta -- Venemaa majandus on halvemas olukorras kui kunagi varem.
Valitsuse eelarveprojektis on tänavu arvestatud sisemaise kogutoodangu 5--6protsendilise kahanemisega.
Üha enam on kriitikuid, kes nõuavad IMFi Venemaa taktika muutmist. DI-REUTERS-ÄP