Ekspedeerimisfirmas Skaneksped oodatakse juba nädalaid klienti, kes sooviks tuua koormat Saksamaalt Eestisse. Asjatult, kunagisele ülenõudluse all kannatanud marsruudile ei tule ühtegi tellimust, kuigi täiskoorma veohinnad on langenud kuni 8000 krooni.
Hinnad veoturul jõuavad endisele tasemele taas ehk poole aasta pärast, kui Eesti veoturult on välja müüdud 100--200 veokit.
Euroopa on täis veokeid, mis otsivad tagasikoormaid Baltimaadesse või Venemaale. Rapla Vedude direktor Urmas Nestor tunnistab, et viib autosid tühjalt ühest riigist teise, et leida tagasikoormat. Aasta tagasi oleks talle selline teguviis tundunud rumalusena, praegu on see aga ainus võimalus vältida täiesti tühja tagasisõitu Euroopast Eestisse ja suuremat kahjumit veofirmale.
Aasta alguses üle 300 veoki suurostuga küllastatud Eesti veoturule andis halvava hoobi Venemaa kriis. Paljude veofirmade äri oli rajatud ideele viia koorem Eestist Euroopasse, tagasi tulles aga valida koormaid Venemaale viimiseks. Taolist äriideed kasutanud 40 veokiga veofirma Astar kommertsdirektor Peeter Lokko lausub, et Venemaale vedanud veofirmad pidid nüüd tulema Balti turule. See oli aga juba enne neidki autosid täis.
Autovedajaid ei päästa ka kaubavahetuse taastumine Venemaaga. 300 auto lisandumine veoturule jättis juba aasta alguses Eesti veofirmad kiratsema, sest autosid oli rohkem kui turgu.
Veoturul tegutsejad pääsevad väiksemate kahjudega, kui on nõus oma eufoorias soetatud masinaid välismaale müüma. Huvi selle vastu välismaal tuntakse, sest valmistajad müüsid aasta alguses Eestisse veokeid tavahinnast ligikaudu 100 000 krooni odavamalt. Näiteks Kleyn Trucksi Hollandi partner on valmis tegema hulgiostu, kuna usub, et praegu võib Eestist kasutatud veokeid odavamalt osta kui Hollandist. Eesti vedajate teine võimalus on oodata lihtsalt oma pankrotti.