Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad valmistuvad 2000. aasta veaks

    Kui panga IT süsteem kasutaks kahekohalisi aastaarve, satuks ta aastasse 00 ja segadus oleks ettearvamatu. Aasta 2000 vea probleemi suhtumine näitab, kui palju mõtleb pank oma tulevikule. Pankade tegevust selles osas kontrollib Eesti Pank. Vastustest selgub, et kõige suuremat ohtu kardetakse väljastpoolt, mitte pangast endast.
    1. Millal on käivitatud aasta 2000 (A2K ehk aasta-2-kilo) riskide hindamise ja maandamise projekt, kui palju inimesi sellega tegeleb?
    2. Mida A2K probleemi hindamisel tehakse?
    3. Mis on praegu A2K probleemi hindamisel juba tehtud?
    4. Millal projekt lõpeb?
    5. Kas aktsionäre ja tippjuhtkonda on A2K probleemi hindamisest teavitatud ja kas nad on pidevalt kursis tehtavaga?
    6. Millised võivad olla pangas kriitilised punktid?
    1. Projekt on käivitunud aprillis 1998, tegevus on käinud kauem. Projekti on kaasatud 2-3 inimest infotehnoloogiast, jurist, Foreksi Varahalduse esindaja. Järelevalvet teeb operatsiooniriskide komitee. Projektijuht on IT direktori kohusetäitja Margus Kliimask.
    2. Projekt koosneb järgmistest ettappidest: 1) projekti seadistamine, 2) inventuur, 3) komponentide mõju hindamine, 4) otsused ja kõrgtaseme planeerimine, 5) detailplaneerimine, 6) muudatuste juurutamine, 7) testimine, 8) taasteplaani koostamine.
    3. Praegu ollakse 3. ja 4. faasi vahepeal. Peamist huvi on pakkunud AS/400-l baseeruva pangasüsteemi Equation/3 kindlus A2K probleemide osas. See kindlus on olemas.
    4. Projekt lõpeb juuni lõpuks 1999 (Eesti Panga fikseeritud tähtaeg).
    5. Tippjuhtkond on hästi informeeritud ning kaasatud projekti. Aktsionäride informeeritus tagatakse panganõukogu, Eesti Panga A2K töögrupi, partnerite ning ajakirjanduse vahendusel.
    6. Enamiku sisseostetud süsteemide suhtes on selgus kindluse (mõnikord ka probleemide) suhtes. Keerukamaks võivad osutuda liidesed süsteemide vahel ning mitme osapoolega seotud süsteemid.
    1. Infotehnoloogia divisjon alustas tegevust 2000. aasta probleemiga 1996. aastal. Kõiki struktuuriüksusi kaasavat projekti aga alustati veebruaris 1998. Täiskohaga tegeleb probleemiga üks inimene, üldse on projekti meeskond 60 inimest, kõigi valdkondade esindajad.
    2. Projekti hindamiseks kasutatakse finantsinstitutsioone ühendavate organisatsioonide ja teiste autoriteetsete allikate poolt soovitatud metoodikaid.
    3. Projekt on graafikujärgses etapis, s.t on lõpetamisel kõigi infotehnoloogiatoodete, partnerite ja lepingute inventuur.
    4. Projekt lõpetatakse vastavalt Eesti Panga soovitustele 1999. aasta suveks.
    5. Hansapangas on moodustatud aasta 2000 järelevalvenõukogu, kuhu kuulub nii juhatuse liikmeid kui ka divisjonijuhte. Järelevalvenõukogu liikmed saavad regulaarset infot projektis tehtud töödest ja nende tulemustest.
    6. Pangasiseselt lahendamatuid probleeme pole. Kriitilisemad punktid võivad olla Eestis asuvad partnerid ja teenuste pakkujad. Partnerid, kelle valmisolekust sõltub palju, on Eesti Energia ja Eesti Telefon. Tean, et nad tegelevad tõsiselt aasta 2000 probleemiga.
    1. Projekt on käivitatud selle aasta märtsis ja kaasatud on 4 inimest. Projektijuht on Aland Suba (IT analüüsi ja disaini osakonna juhataja), kureerib Ülo Suurkask (asepresident).
    2. Projekti jaotus on selline: 1) probleemi teadvustamine, 2) IT süsteemi aasta 2000 probleemidest lähtuv kirjeldus ja riskianalüüs, 3) IT riistvara ja operatsioonisüsteemide kompleksühilduvus, 4) IT süsteemi missioonikriitilise tarkvara ühilduvus ning infovahetusliidesed, 5) muude eluliselt vajalike tugisüsteemide ühilduvus, 6) IT mittemissioonikriitilise tarkvara ühilduvus, 7) õiguslike küsimuste (lepingute) ülevaatamine, 8) IT süsteemi missioonikriitilise tarkvara ühilduvuse komplekstest.
    3. Praegu käib infosüsteemi moderniseerimine ja plaanijärgselt projekti 4. etapp. Vajadusel tehakse programmidesse muudatused või hangitakse uued versioonid.
    4. Projekt lõpeb 1999 juunis.
    5. Töö käigus informeeritakse juhtkonda ja aktsionäre. Kord kuus annab töögrupp juhatusele ülevaate projekti seisust ja probleemidest.
    6. Riskiallikateks on valdkonnad, kus sõltume ühest teenusepakkujast, nt Eesti Telefon, Eesti Energia, pankade kaardikeskus, Eesti Panga arvelduskeskus, SWIFT.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Energiahindade tõus viis 150 töötajaga tööstusfirma pankrotti "Midagi head oodata pole."
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.