• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad valmistuvad 2000. aasta veaks

    Kui panga IT süsteem kasutaks kahekohalisi aastaarve, satuks ta aastasse 00 ja segadus oleks ettearvamatu. Aasta 2000 vea probleemi suhtumine näitab, kui palju mõtleb pank oma tulevikule. Pankade tegevust selles osas kontrollib Eesti Pank. Vastustest selgub, et kõige suuremat ohtu kardetakse väljastpoolt, mitte pangast endast.
    1. Millal on käivitatud aasta 2000 (A2K ehk aasta-2-kilo) riskide hindamise ja maandamise projekt, kui palju inimesi sellega tegeleb?
    2. Mida A2K probleemi hindamisel tehakse?
    3. Mis on praegu A2K probleemi hindamisel juba tehtud?
    4. Millal projekt lõpeb?
    5. Kas aktsionäre ja tippjuhtkonda on A2K probleemi hindamisest teavitatud ja kas nad on pidevalt kursis tehtavaga?
    6. Millised võivad olla pangas kriitilised punktid?
    1. Projekt on käivitunud aprillis 1998, tegevus on käinud kauem. Projekti on kaasatud 2-3 inimest infotehnoloogiast, jurist, Foreksi Varahalduse esindaja. Järelevalvet teeb operatsiooniriskide komitee. Projektijuht on IT direktori kohusetäitja Margus Kliimask.
    2. Projekt koosneb järgmistest ettappidest: 1) projekti seadistamine, 2) inventuur, 3) komponentide mõju hindamine, 4) otsused ja kõrgtaseme planeerimine, 5) detailplaneerimine, 6) muudatuste juurutamine, 7) testimine, 8) taasteplaani koostamine.
    3. Praegu ollakse 3. ja 4. faasi vahepeal. Peamist huvi on pakkunud AS/400-l baseeruva pangasüsteemi Equation/3 kindlus A2K probleemide osas. See kindlus on olemas.
    4. Projekt lõpeb juuni lõpuks 1999 (Eesti Panga fikseeritud tähtaeg).
    5. Tippjuhtkond on hästi informeeritud ning kaasatud projekti. Aktsionäride informeeritus tagatakse panganõukogu, Eesti Panga A2K töögrupi, partnerite ning ajakirjanduse vahendusel.
    6. Enamiku sisseostetud süsteemide suhtes on selgus kindluse (mõnikord ka probleemide) suhtes. Keerukamaks võivad osutuda liidesed süsteemide vahel ning mitme osapoolega seotud süsteemid.
    1. Infotehnoloogia divisjon alustas tegevust 2000. aasta probleemiga 1996. aastal. Kõiki struktuuriüksusi kaasavat projekti aga alustati veebruaris 1998. Täiskohaga tegeleb probleemiga üks inimene, üldse on projekti meeskond 60 inimest, kõigi valdkondade esindajad.
    2. Projekti hindamiseks kasutatakse finantsinstitutsioone ühendavate organisatsioonide ja teiste autoriteetsete allikate poolt soovitatud metoodikaid.
    3. Projekt on graafikujärgses etapis, s.t on lõpetamisel kõigi infotehnoloogiatoodete, partnerite ja lepingute inventuur.
    4. Projekt lõpetatakse vastavalt Eesti Panga soovitustele 1999. aasta suveks.
    5. Hansapangas on moodustatud aasta 2000 järelevalvenõukogu, kuhu kuulub nii juhatuse liikmeid kui ka divisjonijuhte. Järelevalvenõukogu liikmed saavad regulaarset infot projektis tehtud töödest ja nende tulemustest.
    6. Pangasiseselt lahendamatuid probleeme pole. Kriitilisemad punktid võivad olla Eestis asuvad partnerid ja teenuste pakkujad. Partnerid, kelle valmisolekust sõltub palju, on Eesti Energia ja Eesti Telefon. Tean, et nad tegelevad tõsiselt aasta 2000 probleemiga.
    1. Projekt on käivitatud selle aasta märtsis ja kaasatud on 4 inimest. Projektijuht on Aland Suba (IT analüüsi ja disaini osakonna juhataja), kureerib Ülo Suurkask (asepresident).
    2. Projekti jaotus on selline: 1) probleemi teadvustamine, 2) IT süsteemi aasta 2000 probleemidest lähtuv kirjeldus ja riskianalüüs, 3) IT riistvara ja operatsioonisüsteemide kompleksühilduvus, 4) IT süsteemi missioonikriitilise tarkvara ühilduvus ning infovahetusliidesed, 5) muude eluliselt vajalike tugisüsteemide ühilduvus, 6) IT mittemissioonikriitilise tarkvara ühilduvus, 7) õiguslike küsimuste (lepingute) ülevaatamine, 8) IT süsteemi missioonikriitilise tarkvara ühilduvuse komplekstest.
    3. Praegu käib infosüsteemi moderniseerimine ja plaanijärgselt projekti 4. etapp. Vajadusel tehakse programmidesse muudatused või hangitakse uued versioonid.
    4. Projekt lõpeb 1999 juunis.
    5. Töö käigus informeeritakse juhtkonda ja aktsionäre. Kord kuus annab töögrupp juhatusele ülevaate projekti seisust ja probleemidest.
    6. Riskiallikateks on valdkonnad, kus sõltume ühest teenusepakkujast, nt Eesti Telefon, Eesti Energia, pankade kaardikeskus, Eesti Panga arvelduskeskus, SWIFT.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.