Pangad valmistuvad 2000. aasta veaks

Kui panga IT süsteem kasutaks kahekohalisi aastaarve, satuks ta aastasse 00 ja segadus oleks ettearvamatu. Aasta 2000 vea probleemi suhtumine näitab, kui palju mõtleb pank oma tulevikule. Pankade tegevust selles osas kontrollib Eesti Pank. Vastustest selgub, et kõige suuremat ohtu kardetakse väljastpoolt, mitte pangast endast.

1. Millal on käivitatud aasta 2000 (A2K ehk aasta-2-kilo) riskide hindamise ja maandamise projekt, kui palju inimesi sellega tegeleb?

2. Mida A2K probleemi hindamisel tehakse?

5. Tippjuhtkond on hästi informeeritud ning kaasatud projekti. Aktsionäride informeeritus tagatakse panganõukogu, Eesti Panga A2K töögrupi, partnerite ning ajakirjanduse vahendusel.

6. Enamiku sisseostetud süsteemide suhtes on selgus kindluse (mõnikord ka probleemide) suhtes. Keerukamaks võivad osutuda liidesed süsteemide vahel ning mitme osapoolega seotud süsteemid.

1. Infotehnoloogia divisjon alustas tegevust 2000. aasta probleemiga 1996. aastal. Kõiki struktuuriüksusi kaasavat projekti aga alustati veebruaris 1998. Täiskohaga tegeleb probleemiga üks inimene, üldse on projekti meeskond 60 inimest, kõigi valdkondade esindajad.

2. Projekti hindamiseks kasutatakse finantsinstitutsioone ühendavate organisatsioonide ja teiste autoriteetsete allikate poolt soovitatud metoodikaid.

3. Projekt on graafikujärgses etapis, s.t on lõpetamisel kõigi infotehnoloogiatoodete, partnerite ja lepingute inventuur.

4. Projekt lõpetatakse vastavalt Eesti Panga soovitustele 1999. aasta suveks.

5. Hansapangas on moodustatud aasta 2000 järelevalvenõukogu, kuhu kuulub nii juhatuse liikmeid kui ka divisjonijuhte. Järelevalvenõukogu liikmed saavad regulaarset infot projektis tehtud töödest ja nende tulemustest.

6. Pangasiseselt lahendamatuid probleeme pole. Kriitilisemad punktid võivad olla Eestis asuvad partnerid ja teenuste pakkujad. Partnerid, kelle valmisolekust sõltub palju, on Eesti Energia ja Eesti Telefon. Tean, et nad tegelevad tõsiselt aasta 2000 probleemiga.

1. Projekt on käivitatud selle aasta märtsis ja kaasatud on 4 inimest. Projektijuht on Aland Suba (IT analüüsi ja disaini osakonna juhataja), kureerib Ülo Suurkask (asepresident).

2. Projekti jaotus on selline: 1) probleemi teadvustamine, 2) IT süsteemi aasta 2000 probleemidest lähtuv kirjeldus ja riskianalüüs, 3) IT riistvara ja operatsioonisüsteemide kompleksühilduvus, 4) IT süsteemi missioonikriitilise tarkvara ühilduvus ning infovahetusliidesed, 5) muude eluliselt vajalike tugisüsteemide ühilduvus, 6) IT mittemissioonikriitilise tarkvara ühilduvus, 7) õiguslike küsimuste (lepingute) ülevaatamine, 8) IT süsteemi missioonikriitilise tarkvara ühilduvuse komplekstest.

3. Praegu käib infosüsteemi moderniseerimine ja plaanijärgselt projekti 4. etapp. Vajadusel tehakse programmidesse muudatused või hangitakse uued versioonid.

4. Projekt lõpeb 1999 juunis.

5. Töö käigus informeeritakse juhtkonda ja aktsionäre. Kord kuus annab töögrupp juhatusele ülevaate projekti seisust ja probleemidest.

6. Riskiallikateks on valdkonnad, kus sõltume ühest teenusepakkujast, nt Eesti Telefon, Eesti Energia, pankade kaardikeskus, Eesti Panga arvelduskeskus, SWIFT.