EL otsib uusi sihte

Viimasel ajal on ELi liikmesriigid nihkunud üksjagu pahemale -- 15 liikmesriigist 13s on võimul sotsiaaldemokraadid --, mis tähendab, et liikumine poliitilise liidu, föderaalriigi suunas takerdub ning rohkem rõhku pannakse võimu tagasidelegeerimisele Euroopa komisjonilt rahvusriikide valitsustele. Briti peaministri Tony Blairi arvates tuleks ELil selgemalt tutvustada oma eesmärke, et rahvad ei peaks muretsema, nagu võtaks EL rahvusriigilt üle tervishoiu, hariduse, riigikaitse ja maksusüsteemi juhtimise. Kuid ta pidas vajalikuks, et EL hakkama tihedamalt koordineerima oma julgeolekupoliitikat NATO egiidi all ja osalema ELi välistes julgeoleku tagamise operatsioonides.

Tippkohtumise korraldaja, ELi eesistujamaa Austria peaminister Viktor Klima ütles kohtumisel, et ELil on väga tähtis ära otsustada, kes hakkab Euroopa Liitu välismaailmas esindama välis- ja rahapoliitika küsimustes. Ta loodab, et need otsused võetakse vastu ELi Viini detsembri tippkohtumisel.

Suure huviga oodati kohtumisele Itaalia uut ekskommunistist peaministrit Massimo D'Alemat ja Saksamaa uut kantslerit Gerhard Schröderit. Teatavasti nende eelkäijad Romano Prodi ja Helmut Kohl olid karmi eelarvedistsipliini ja rahaliidu stabiilsuspakti pooldajad, kuid uute valitsuste esimeste sammude järgi otsustades kalduvad need rohkem Prantsusmaa kursile, mis eelistab majanduskasvu toetamist ja hõive parandamist eelarvedefitsiidi vähendamisele.