• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kahjum kasvab kui kala kalamehejutus

    Kui palju on tänavu riigi raha tuulde läinud, ei oska enam vist ükski rahandusministeeriumi ametnikki öelda, sest pea iga nädal toob uudise miljonite kaotsiminekust. Viimati tuli Hüvitusfondis ilmsiks 200 miljoni kroonine auk.
    Hüvitusfondi (HF) raha tuuldeloopimise eest vastutab fondi juhatuse kõrval ka nõukogu, kuhu kuuluvad Jürgen Ligi, Siiri Oviir, Eiki Nestor, Endel Eero, Raoul Üksvärav, Veiko Tali ja Andres Sutt.
    HFi kahjum kasvab samamoodi nagu kala kalamehejutus -- mida rohkem uurid, seda suuremaks muutub. Esimesest poolaastast kokkuvõtteid tehes kinnitas Ligi, et kahju tuletistehingutest võib ulatuda 80 miljonini. Täna ületab fondi liiga julgest investeerimispoliitikast tingitud kahjusumma 200 miljonit. Ei välistata, et see pole lõplik summa.
    Enam ei saa puhta kullana võtta jutte võlakirjadest kui riskivabast rahapaigutusest garanteeritud 7protsendilise aastaintressiga. Võlakirjaomanikud on saanud ka lisaintressi, tänavu, võimalik, et enam mitte.
    Loodetavasti pole obligatsioonide omanikel põhjust suuremaks mureks. Vähemasti kinnitab juhatuse aseesimees Margus Uudam, et nende nõuded on vaatamata kahjumile tagatud.
    Kõige enam üllatab HFi puhul poliitikute ükskõiksus -- üle 200 miljoni krooni riigi raha korstnasse kirjutamine on neid pannud vaid õlgu kehitades nentima: nõukogu ei saanud midagi teha. Ligi tunnistab, et «tegevjuhid on võtnud valesid riske», aga «ulatuses, mis ei puudutanud nõukogu otsuseid, nõukogul polnud piisavalt infot, et õigel ajal sekkuda» (EPL, 26.10).
    Nõukogu esimees toonitab nüüd, et nõukogu peab hakkama käituma konservatiivsemalt kui seni. Küsitav on, millega on seni tegeldud. Tõsi, nõukogu kutsus 21. oktoobril tagasi juhatuse esimehe Arle Mölderi ja liikme Andres Männarti, ent iseenda vastutust nõukogu ei tunneta.
    HFi näide kinnitab, et poliitikud rahaasutuse nõukogusse ei sobi. Esiteks ei oska nad hinnata rahapaigutuste riske (Ligi: nõukogul polnud alust, mille järgi hinnata riske), teiseks ei taha nad endale liigselt tüli teha (Ligi: nõukogu pädevuses pole kontrollida väärtpaberitehinguid, pealegi on need sügavalt tehnilised toimingud). Kolmandaks laskis osa nõukogu liikmeid oma ükskõiksuse, rumaluse või laiskuse juhatusel preemiatega kinni maksta.
    Kui nõukogu saab rahapaigutuste puhul end vastutusest priiks rääkida, siis millega õigustada seda, et nõukogu pole suutnud tagada, et HF oma põhieesmärki täidaks. Kutsuti fond ellu ju selleks, et riigi vara ja maa ning munitsipaalvara erastamisest saadud rahaga korjata käibelt võimalikult palju erastamisväärtpabereid.
    EVPd kaotavad kehtivuse 1. detsembril 2000. HF on emiteerinud 12 seeriat obligatsioone, kokku 447 miljoni krooni eest (fondi põhikapital on 1,2 miljardit) ehk teisisõnu on fond endale teadlikult vähe kohustusi võtnud. Et jääks võimalikult palju vaba raha, mida vabalt börsil pööritada. Kui tehing läheb luhta, pole ju midagi katki -- erastamisest tilgub raha juurde.
    HF on käitunud nagu riiklik investeerimispank. Ta on saanud omanikult pidevalt raha, millega on ümber käinud nii, nagu parasjagu soovis -- oma seadus, oma luba. Tulemuseks on erastamisraha haihtumine, millele on aidanud kaasa ka riigikogu liikmetest koosnev Hüvitusfondi nõukogu, kelle vastutus näib seisnevat vaid soovis olla valitud nõukogusse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.