• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfond -- omandireformi aps

    Ühena viimastest lõi rohkem kui aasta väldanud börsikriisi mõju välja Hüvitusfondis (HF). Seni hea reputatsiooniga (riigi)asutuses ähvardab materialiseeruda 200--400 miljoni krooni suurune kahjum. Kahjum on muutnud HFi võlakirjade omanikud tuleviku suhtes ebakindlaks, mida näitab võlakirjade turuhinna langus. Stabiilselt 85--95 krooni tasemel kaubeldud võlakirjad on odavnenud 50--65, kohati aga ka 20--30 kroonini. HFi võlakirjade omanikest on umbes pooled pangad ja pooled eraisikud.
    Teine HFi võlakirjade odavnemise põhjus on üldine intressitaseme tõus. Aastase tähtajaga hoius toodab juba 13--14% ja sellele jääb HFi pakutud intress alla. I--VIII ja XI--XII seeria võlakirjade garanteeritud intress on 7%. Võlakirjade omanikud ei tohiks sel aastal lisaintressist täiesti ilma jääda, kuna HF on määranud 1998. aasta esimese poolaasta lisaintressiks 1,94%, midagi on saada ka 1997. aasta teise poolaasta arvel.
    Neid juba väljaöeldud numbreid on isegi hiigelkahjumi taustal raske tagasi võtta -- see raskendab HFi majandusolukorda veelgi, kuid säilitab mingilgi määral usalduse. IX--X seeria võlakirjadele makstakse intressiks 3 kuu Talibor + 1,5%. Seega peaksid need seeriad kandma kõrgemat intressi kui 7%, ka peaks nende seeriate turuhind langema vähem.
    Kahjumi eskaleerumise taustal võivad raskused tekkida võlakirjade nimiväärtuse lunastamisel 2000.--2002. aastal. 2002. aastaks peavad olema kõik võlakirjad lunastatud. Praegu on võlakirjade nimiväärtus 447 miljonit krooni.
    HF on võlakirju emiteerinud vähem kui rahandusministeerium erastamisväärtpaberite kustutamisel kavandas, seega töötas HF varuga ja võttis endale vähe kohustusi. See, mis EVPde kattevara leidmisel osutus ilmseks puudujäägiks, võib nüüd HFi päästa halvemast, kuid veeretab omandireformi lõpuleviimise muude institutsioonide kaela.
    Riskialdis investor võiks isegi mõelda võlakirjade ostmist näiteks 50 krooni tasemelt, et vahepeal saada 7kroonist kupongi ja nelja aasta pärast 100 kr peo peale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Teadusnõukoja juht: kas vaktsineerida?! Seda küsimust ei tohi üldse esitada!
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.