Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hansatee tüürib kasumis

    «Olen andnud korralduse hinnata Hansatee tulemusi konservatiivselt ja kui kusagil on mingit õhku, siis tuleb see välja lasta. Näiteks tuleb ümber hinnata Ühispanga aktsiad,» räägib Pant. Hansatee selle aasta kasum jääb siiski tublisti alla varem välja öeldud 40 miljoni krooni.
    Ühe Eesti panga tippjuht, kes ei soovinud, et tema nimi avalikustatakse, ütles hiljaaegu Äripäevale, et Hansatee bilanss on õhku täis. Õhu väljalaskmine võib mõjutada ka Ühispanka, kes on garanteerinud Hansatee laevade oste. Jutte Hansatee kaheksasaja miljoni krooni suurusest kohustusest Ühispanga ees ei võta aga Pant kuigi tõsiselt. «Just nüüd maksime lõplikult Capella laeva kinni,» lausub ta. Kõik muud laevade soetamisega seotud kohustused on Hansatee tema kinnitust mööda välja lunastanud. Sama kinnitab Ühispanga laenuosakonna juht Andrus Kimber, kes kuulub ka Hansatee nõukogusse.
    ASi Hansatee Grupp põhiomanikud on AS Infortar 50 protsendiga ja Ühispanga Aktivajuhtimise AS umbes 20 protsendiga.
    Kes on Infortari omanikud, ei tea täpselt keegi. Eesti Ekspressi andmetel osalesid selle aasta 18. aprillil toimunud AS Infortari aktsionäride koosolekul Illar Hallaste, ekspeaminister Tiit Vähi, Ühispanga president Ain Hanschmidt, tollase maksuameti juhi Kalev Järvelille abikaasa Merje Järvelill, Enn Pandi õde Eve Pant ning Pant ise koos kahe sõbraga Hansatee juhtkonnast -- Meelis Asi ja Viljar Jaamuga. Ühe Hansatee juhtkonda kuuluva isiku sõnul vastab see loetelu tegelikkusele. Tänaseks on teadaolevalt oma osalusest Infortaris loobunud Hallaste. Tema teada loobusid oma osalusest laevafirmas ka mitu teist Eesti aktsionäri. Hallaste ütleb, et loobus Hansatee aktsiaist, sest laevandusäri ajamine muutub suureneva konkurentsi tingimustes järjest küsitavamaks.
    Viis protsenti Hansatee Grupi aktsiatest kuulub ASile Tallink Grupp, mille omanikeks on laevafirma juhtkonda kuuluvad isikud. Hansatees peetakse lugu kuldsete käeraudade põhimõttest, vajalikke inimesi hoitakse kinni neid firma aktsiatega premeerides. Kinnitamata andmetel on laevafirmaga seotud olnud ka Tartu ärimees Neinar Seli, Haapsalu ärimees Koit Uus ja metalliärimees Robert Lepikson. Kuna tegemist on esitajaaktsiatega, on omanikke raske kindlaks määrata.
    Aastataguse aktsiaemissiooni käigus emiteeris Hansatee miljon 200kroonist aktsiat, mille tulemusel firma aktsiakapital tõusis 224 miljoni kroonini. Hansatee plaan kaasata uute aktsiate väljalaskmisega uusi investoreid ei õnnestunud. Seda, et aktsiaid ostsid põhiliselt senised omanikud, tunnistab ka Pant. Äripäeva andmetel said ettevõtte omanikud Hansatee aktsiaemissioonis osalemiseks laenu Ühispangast.
    Hansatee on korduvalt teatanud kavast viia oma aktsiad Tallinna väärtpaberibörsile, kuid seni pole see õnnestunud. Börs nõuab lisaandmeid, millest kaks kolmandikku on Pandi hinnangul tobedad olnud. «Näiteks küsisid nad meie käest, mis juhtub Tallinna--Stockholmi liinil, kui kaob Estline'i monopol. Mis see meie asi on?» on aasta aega sama börsi nõukogu aseesimehena töötanud mees pahane.
    Kui Pant kaks aastat tagasi Hansateesse tööle tuli, võttis ta rahandusministeeriumist kaasa oma meeskonna. Viljar Jaamu hakkas täitma turundusdirektori, Ingrid Preeks arendusdirektori ja Meelis Asi finantsdirektori ülesandeid. Tänaseks on endisi rahandusministeeriumi töötajaid Hansatee palgalehel viisteist, enamik neist kuulub juhtkonda.
    «Miks mitte võtta tööle sõbrad, keda kõige rohkem usaldan, eriti veel, kui nad on head spetsialistid?» küsib Pant. Maksuameti peadirektori Kalev Järvelille tööle värbamise kohta ütleb Pant, et kuna firma on laienenud, oli vaja veel üht inimest. «Kalevit tean juba lapsepõlvest ja võin talle kindel olla.»
    Hansatee töötajate keskmine palk on 9000 krooni ringis, direktoritel 25 000 krooni ja kaptenitel veel kõrgem.
    Umbkaudu 60 protsenti Hansatee tuludest laekub laevakaubandusest ja -toitlustusest, 40 protsendist moodustab umbes poole piletimüük ja ülejäänud tuleb kaubaveost. «Igal aastal toome üle lahe viis miljonit soomlast ja igaüks neist jätab siia kõige tagasihoidlikumate arvestuste järgi keskmiselt tuhat marka. See aga ei kajastu Eesti ekspordi-impordi bilansis, mis on meil eriti just Soomega väga negatiivne,» selgitab Pant laevaliikluse riiklikku tähtsust.
    Illar Hallaste on juhtinud tähelepanu seaduserikkumisele Hansatee laevadel seoses sellega, et baarid ja restoranid töötavad ka siis, kui laevad on sadamas. Valitsuse 1995. aasta märtsis vastu võetud tax-free kaubandust käsitlev määrus seda ei luba. «Kui rahandusministeerium selle täitmist järgima hakkaks, läheks Hansatee pankrotti,» kuulutab Hallaste.
    Konkurentsi laevafirma, mille käes on praegu juba üle poole Eesti ja Soome vahelisest reisiliiklusest, ei karda. Samas tunnistab ta, et Georg Ots võistleb reisijate pärast Silja Line'i laevaga Wasa Queen, teised Hansatee reisilaevad aga Finnjeti ja Cinderellaga. Septembris ja oktoobris, pärast Wasa Queeni reiside ärajäämist, oli Eesti laevafirma turuosa koguni 60 protsenti. Eesmärk on turuosa säilitada.
    Hansatee nõukogu esimees Toivo Ninnas hindab konkurentsi Läänemere laevanduses väga ägedaks. «Eriti suureks läheb see siis, kui Silja suured laevad siitkaudu Rootsi sõitma hakkavad,» leiab ta.
    Silja Line Eesti tegevdirektori Feliks Mägus: «Kui meie emafirma juhtkond otsustab hakata sõitma Helsingist Stockholmi läbi Tallinna, saab eestlane meiega hommikul Soome ja õhtul sealt tagasi.» Soodsalt peaks mõjuma samuti see, et Finnjet hakkab Muuga sadama asemel Tallinna kesklinna käima.
    Silja soovib kasvatada oma osa Tallinna--Helsingi laevaliikluses praeguselt 25 protsendilt 30 peale ja seda just Hansatee arvel.
    Hansateel on Mäguse hinnangul siinsel turul konkurentsieelised: «Esiteks käib neil laevu rohkem ja teiseks on laevadel eesti soost teenindajad ja esinejad.»
    Hansatee laevapilet on praegu 30--40 krooni odavam kui Silja laevadel ning soodustusi tehakse eestlastele, gruppidele ja pensionäridele.
    Samas peaks nii eestlastele kui Läti ja Leedu reisihuvilistele Silja uhked lõbulaevad vähemalt esialgu märksa atraktiivsemad näima kui Hansatee pisut väsinud veesõidukid, loodab Mägus.
  • Hetkel kuum
Olavi Lepp: rohepöörde juhtimine on seni olnud killustunud ja ebaveenev
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Lagarde: ärge kahelge meie sihikindluses, me pole lõpetanud
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Apple, Amazon ja Alphabet jooksid tulemustega lati alt läbi
Pärast USA aktsiaturu sulgemist avaldatud kolme tehnoloogiahiiu aasta lõpukvartali majandustulemused olid kõik analüütikute ootustest kehvemad.
Pärast USA aktsiaturu sulgemist avaldatud kolme tehnoloogiahiiu aasta lõpukvartali majandustulemused olid kõik analüütikute ootustest kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Raadiohommikus: värske investorite TOPi põnevamad paljastused
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.

Olulisemad uudised

Üle 90 protsendi lääne firmadest pole Venemaalt lahkunud
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.