Hansatee tüürib kasumis

«Olen andnud korralduse hinnata Hansatee tulemusi konservatiivselt ja kui kusagil on mingit õhku, siis tuleb see välja lasta. Näiteks tuleb ümber hinnata Ühispanga aktsiad,» räägib Pant. Hansatee selle aasta kasum jääb siiski tublisti alla varem välja öeldud 40 miljoni krooni.

Ühe Eesti panga tippjuht, kes ei soovinud, et tema nimi avalikustatakse, ütles hiljaaegu Äripäevale, et Hansatee bilanss on õhku täis. Õhu väljalaskmine võib mõjutada ka Ühispanka, kes on garanteerinud Hansatee laevade oste. Jutte Hansatee kaheksasaja miljoni krooni suurusest kohustusest Ühispanga ees ei võta aga Pant kuigi tõsiselt. «Just nüüd maksime lõplikult Capella laeva kinni,» lausub ta. Kõik muud laevade soetamisega seotud kohustused on Hansatee tema kinnitust mööda välja lunastanud. Sama kinnitab Ühispanga laenuosakonna juht Andrus Kimber, kes kuulub ka Hansatee nõukogusse.

ASi Hansatee Grupp põhiomanikud on AS Infortar 50 protsendiga ja Ühispanga Aktivajuhtimise AS umbes 20 protsendiga.

Kes on Infortari omanikud, ei tea täpselt keegi. Eesti Ekspressi andmetel osalesid selle aasta 18. aprillil toimunud AS Infortari aktsionäride koosolekul Illar Hallaste, ekspeaminister Tiit Vähi, Ühispanga president Ain Hanschmidt, tollase maksuameti juhi Kalev Järvelille abikaasa Merje Järvelill, Enn Pandi õde Eve Pant ning Pant ise koos kahe sõbraga Hansatee juhtkonnast -- Meelis Asi ja Viljar Jaamuga. Ühe Hansatee juhtkonda kuuluva isiku sõnul vastab see loetelu tegelikkusele. Tänaseks on teadaolevalt oma osalusest Infortaris loobunud Hallaste. Tema teada loobusid oma osalusest laevafirmas ka mitu teist Eesti aktsionäri. Hallaste ütleb, et loobus Hansatee aktsiaist, sest laevandusäri ajamine muutub suureneva konkurentsi tingimustes järjest küsitavamaks.

Viis protsenti Hansatee Grupi aktsiatest kuulub ASile Tallink Grupp, mille omanikeks on laevafirma juhtkonda kuuluvad isikud. Hansatees peetakse lugu kuldsete käeraudade põhimõttest, vajalikke inimesi hoitakse kinni neid firma aktsiatega premeerides. Kinnitamata andmetel on laevafirmaga seotud olnud ka Tartu ärimees Neinar Seli, Haapsalu ärimees Koit Uus ja metalliärimees Robert Lepikson. Kuna tegemist on esitajaaktsiatega, on omanikke raske kindlaks määrata.

Aastataguse aktsiaemissiooni käigus emiteeris Hansatee miljon 200kroonist aktsiat, mille tulemusel firma aktsiakapital tõusis 224 miljoni kroonini. Hansatee plaan kaasata uute aktsiate väljalaskmisega uusi investoreid ei õnnestunud. Seda, et aktsiaid ostsid põhiliselt senised omanikud, tunnistab ka Pant. Äripäeva andmetel said ettevõtte omanikud Hansatee aktsiaemissioonis osalemiseks laenu Ühispangast.

Hansatee on korduvalt teatanud kavast viia oma aktsiad Tallinna väärtpaberibörsile, kuid seni pole see õnnestunud. Börs nõuab lisaandmeid, millest kaks kolmandikku on Pandi hinnangul tobedad olnud. «Näiteks küsisid nad meie käest, mis juhtub Tallinna--Stockholmi liinil, kui kaob Estline'i monopol. Mis see meie asi on?» on aasta aega sama börsi nõukogu aseesimehena töötanud mees pahane.

Kui Pant kaks aastat tagasi Hansateesse tööle tuli, võttis ta rahandusministeeriumist kaasa oma meeskonna. Viljar Jaamu hakkas täitma turundusdirektori, Ingrid Preeks arendusdirektori ja Meelis Asi finantsdirektori ülesandeid. Tänaseks on endisi rahandusministeeriumi töötajaid Hansatee palgalehel viisteist, enamik neist kuulub juhtkonda.

«Miks mitte võtta tööle sõbrad, keda kõige rohkem usaldan, eriti veel, kui nad on head spetsialistid?» küsib Pant. Maksuameti peadirektori Kalev Järvelille tööle värbamise kohta ütleb Pant, et kuna firma on laienenud, oli vaja veel üht inimest. «Kalevit tean juba lapsepõlvest ja võin talle kindel olla.»

Hansatee töötajate keskmine palk on 9000 krooni ringis, direktoritel 25 000 krooni ja kaptenitel veel kõrgem.

Umbkaudu 60 protsenti Hansatee tuludest laekub laevakaubandusest ja -toitlustusest, 40 protsendist moodustab umbes poole piletimüük ja ülejäänud tuleb kaubaveost. «Igal aastal toome üle lahe viis miljonit soomlast ja igaüks neist jätab siia kõige tagasihoidlikumate arvestuste järgi keskmiselt tuhat marka. See aga ei kajastu Eesti ekspordi-impordi bilansis, mis on meil eriti just Soomega väga negatiivne,» selgitab Pant laevaliikluse riiklikku tähtsust.

Illar Hallaste on juhtinud tähelepanu seaduserikkumisele Hansatee laevadel seoses sellega, et baarid ja restoranid töötavad ka siis, kui laevad on sadamas. Valitsuse 1995. aasta märtsis vastu võetud tax-free kaubandust käsitlev määrus seda ei luba. «Kui rahandusministeerium selle täitmist järgima hakkaks, läheks Hansatee pankrotti,» kuulutab Hallaste.

Konkurentsi laevafirma, mille käes on praegu juba üle poole Eesti ja Soome vahelisest reisiliiklusest, ei karda. Samas tunnistab ta, et Georg Ots võistleb reisijate pärast Silja Line'i laevaga Wasa Queen, teised Hansatee reisilaevad aga Finnjeti ja Cinderellaga. Septembris ja oktoobris, pärast Wasa Queeni reiside ärajäämist, oli Eesti laevafirma turuosa koguni 60 protsenti. Eesmärk on turuosa säilitada.

Hansatee nõukogu esimees Toivo Ninnas hindab konkurentsi Läänemere laevanduses väga ägedaks. «Eriti suureks läheb see siis, kui Silja suured laevad siitkaudu Rootsi sõitma hakkavad,» leiab ta.

Silja Line Eesti tegevdirektori Feliks Mägus: «Kui meie emafirma juhtkond otsustab hakata sõitma Helsingist Stockholmi läbi Tallinna, saab eestlane meiega hommikul Soome ja õhtul sealt tagasi.» Soodsalt peaks mõjuma samuti see, et Finnjet hakkab Muuga sadama asemel Tallinna kesklinna käima.

Silja soovib kasvatada oma osa Tallinna--Helsingi laevaliikluses praeguselt 25 protsendilt 30 peale ja seda just Hansatee arvel.

Hansateel on Mäguse hinnangul siinsel turul konkurentsieelised: «Esiteks käib neil laevu rohkem ja teiseks on laevadel eesti soost teenindajad ja esinejad.»

Hansatee laevapilet on praegu 30--40 krooni odavam kui Silja laevadel ning soodustusi tehakse eestlastele, gruppidele ja pensionäridele.

Samas peaks nii eestlastele kui Läti ja Leedu reisihuvilistele Silja uhked lõbulaevad vähemalt esialgu märksa atraktiivsemad näima kui Hansatee pisut väsinud veesõidukid, loodab Mägus.