Korteritehingu keeld nihkumas

1997. a jaanuaris jõustunud seaduse kohaselt saab ehitist või selle osa vallasasjana võõrandada kuni 1999. a 31. detsembrini. Pärast nimetatud tähtpäeva ei saa enam kinnistamata korterit või maja osta, müüa, pärandada, pantida ega laenu tagatiseks anda.

Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul ei suuda kohalikud omavalitsused allesjäänud aja jooksul korterelamute alla ja juurde kuuluva maa erastamisprotsessi lõpetada.

Jaadla lisas, et erastamisprotsessi ei saa alustada enne, kui riik ei ole selleks raha eraldanud. «Järgmise aasta riigieelarves on elamumajandusele eraldatud 150 miljonit krooni, kuid korteriomandi seadmiseks ei ole sentigi ette nähtud,» ütles Jaadla.

Majandusministeeriumi elamuosakonna juhataja Volli Kalam ütles, et kohalike omavalitsuste tööjõudlus on väga väike ning korteri erastamine on raha puudusel õnnestunud väga vähestel korteriühistutel.

Tallinna omandireformiameti korteriomandi seadmise pilootprojekti juht Enno Seliranna sõnul kulub ühe saja korteriga elamu erastamisele kuni 36 000 krooni.

Seaduse järgi saavad enam kui 24 korteriga elamuühistud maja aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa endale tasuta ning neil tuleb maksta vaid maamõõtmise kulud ja korteriomandi seadmisega seonduvad riigimaksed.

Alla 24 korteriga majad peavad maksma nii maa, maamõõtmise kui ka korteriomandi seadmisega seonduvate kulutuste eest ning elanikele ei ole antud EVPdes ettemaksu tasumise võimalust.

Järgmisest aastast tuleb neil maa erastamise eest maksta senisest poole rohkem, sest kehtima hakkavad uued maa maksustamise hinnad.