• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduskasv oodatust kehvem

    Seniseid tendentse arvestades võib selle aasta 6protsendiline sisemajanduse koguprodukti kasvu prognoos osutuda paar portsenti väiksemaks, lausus Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Märten Ross eilsel keskpanga rahapoliitilist ülevaadet tutvustaval pressikonverentsil.
    Eesti majandus kasvas möödunud aastal 11,4% ja selle aasta esimesel poolaastal 7,5%. Kui juulis kasvas töötleva tööstuse kogutoodang eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,7%, siis augustis vähenes 2% ja septembris koguni 11%. Majanduskasvu edasise pidurdumise põhjuseks peab Eesti Pank olukorda rahvusvahelistel kapitaliturgudel.
    Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus märkis, et mida kiiremini Eesti väliskeskkonna seatud tingimustega kohaneb ja nende nõudmistele vastab, seda valutumalt suudame majanduslanguse üle elada. Kohanemine puudutab nii säästmisharjumusi kui investeerimist.
    Koos majanduskasvu aeglustumisega eeldab Eesti Pank maksebilansi jooksevkonto puudujäägi vähenemise jätkumist. «Väliskeskkond astub puudujäägi pidurdamisel põhilise sammu ja me peame vaatama, et samm liiga suur ei tuleks,» lausus Lõhmus.
    Nii reitinguagentuurid Standard & Poor's kui Fitch IBCA on tõdenud, et Eesti suur jooksevkonto puudujääk ja selle finantseerimise vajadus viitavad tasakaalustamatusele välismaailmaga suhtlemisel.
    Keskpanga rahapoliitika ülevaade juhib tähelepanu pankade kasvu pidurdumisele. Pankade koondbilanss suurenes esimesel poolaastal vaid 5% eelmise aasta 33 protsendiga võrreldes.
    Väärtpaberituru maht kahanes suhtena SKPsse eelmise aasta lõpu 29 protsendilt 16-le. Esimesel poolaastal jätkus kiire kasv vaid liisinguturul, mis keskpanga hinnangul on turumoonutus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.