Majanduskasv oodatust kehvem

Seniseid tendentse arvestades võib selle aasta 6protsendiline sisemajanduse koguprodukti kasvu prognoos osutuda paar portsenti väiksemaks, lausus Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Märten Ross eilsel keskpanga rahapoliitilist ülevaadet tutvustaval pressikonverentsil.

Eesti majandus kasvas möödunud aastal 11,4% ja selle aasta esimesel poolaastal 7,5%. Kui juulis kasvas töötleva tööstuse kogutoodang eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,7%, siis augustis vähenes 2% ja septembris koguni 11%. Majanduskasvu edasise pidurdumise põhjuseks peab Eesti Pank olukorda rahvusvahelistel kapitaliturgudel.

Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus märkis, et mida kiiremini Eesti väliskeskkonna seatud tingimustega kohaneb ja nende nõudmistele vastab, seda valutumalt suudame majanduslanguse üle elada. Kohanemine puudutab nii säästmisharjumusi kui investeerimist.

Koos majanduskasvu aeglustumisega eeldab Eesti Pank maksebilansi jooksevkonto puudujäägi vähenemise jätkumist. «Väliskeskkond astub puudujäägi pidurdamisel põhilise sammu ja me peame vaatama, et samm liiga suur ei tuleks,» lausus Lõhmus.

Nii reitinguagentuurid Standard & Poor's kui Fitch IBCA on tõdenud, et Eesti suur jooksevkonto puudujääk ja selle finantseerimise vajadus viitavad tasakaalustamatusele välismaailmaga suhtlemisel.

Keskpanga rahapoliitika ülevaade juhib tähelepanu pankade kasvu pidurdumisele. Pankade koondbilanss suurenes esimesel poolaastal vaid 5% eelmise aasta 33 protsendiga võrreldes.

Väärtpaberituru maht kahanes suhtena SKPsse eelmise aasta lõpu 29 protsendilt 16-le. Esimesel poolaastal jätkus kiire kasv vaid liisinguturul, mis keskpanga hinnangul on turumoonutus.