Eesti reklaamifirmadel, kes müüvad teenust välisriigi juriidilistele isikutele, on sageli tekkinud probleeme reklaamiteenuse käibemaksumääraga.

Teenus seisneb selles, et Eesti reklaamifirma reklaamib välisriigi juriidilist isikut või tema kaupa või teenust. Küsimus on selles, kas reklaamiteenus on maksustatud kui teenuse eksport 0protsendise käibemaksumääraga või 18protsendise käibemaksuga kui Eesti-sisene käive.

Reklaamiteenuse käibemaksumäära reguleeriv rahandusministri määrus (nr 73, 24.09.1996) seab teenuse ekspordi tingimuseks kaks nõuet:

- tarbija kasutab teenust 100 protsendi ulatuses väljaspool Eestit;

- teenuse tarbija peab olema mitteresident.

Tallinna maksuameti ja riigi maksuameti arvates ei saa tõlgendada väljaspool Eesti tolliterritooriumi kasutamisena seda, kui reklaam ilmub Eesti massimeedias, ning on seetõttu arvamusel, et selline teenus tuleb maksustada 18protsendise käibemaksumääraga.

Pakkudes reklaamiteenust kõigis kolmes Balti riigis, oleme tihti dilemma ees, kuidas käibemaksustada teenust, mida planeeritakse, valmistatakse ette ja töötatakse välja Eestis, kuid mis hõlmab kõiki Baltimaid.

Võib osutuda väga keeruliseks määrata ühtse kampaania puhul Eestit puudutav osa, mis kuulub määruse järgi maksustamisele 18protsendise käibemaksuga, ning seda pärast vajaduse korral tõestada. Peale selle on agentuur määrusest tulenevalt vastutav kliendi käitumise eest pärast teenuse omandiõiguse üleminekut temale.

Rahvusvahelistes klientides tekitab hämmingut, kui nad saavad teada, et teenus võib osutuda 18% kallimaks, sest ollakse harjunud, et reklaamiimport on käibemaksuvaba.

Kolmest Balti riigist on teenuse eksporti puudutava osaga kõige kaugemale jõudnud Läti. Läti seadustik on selles osas kooskõlas Euroopa Liidu direktiiviga nr 6, kus on ainsaks tingimuseks, et reklaamiteenuse kasutaja oleks mitteresident.

Kui Eesti ei võta vastu samasugust otsust, võib raha hakata liikuma läbi Läti.

Käibemaksuseaduse § 13 lg 4 p 2 järgi on teenuse eksport ka väljaspool Eesti tolliterritooriumi kasutatavad välisriigi juriidilisele isikule osutatud teenused, mis on nimetatud rahandusministri kehtestatud loetelus.

Nimetatud punkti kohaselt saab teenust lugeda ekspordiks nelja tingimuse kooseksisteerimisel:

- teenust osutatakse välisriigi juriidilisele isikule;

- teenust osutatakse Eestis;

- teenust kasutatakse väljaspool Eesti tolliterritooriumi;

- teenus peab olema kirjas rahandusministri kehtestatud loetelus.

Problemaatiline on loetelus toodud konsultatsiooniteenuse, välisriigi juriidilise isiku või tema toodetava kauba reklaamimise ning turu-uuringute kasutamise koha määratlemine.

Kuna reklaamiteenuste valdkonna täpsem määratlemine on rahandusministri pädevuses, on maksuamet reklaamiteenuse asukoha määratlemise küsimuses pöördunud rahandusministeeriumi poole.

Saadud vastuse kohaselt on reklaami kasutamise koht Eesti, juhul kui reklaam ilmub Eestis.

KMS alusel loetakse teenuse ekspordiks kõiki rahandusministri nimetatud teenuseid, mida osutatakse välisriigi juriidilisele isikule Eestis ja mida kasutatakse väljaspool Eesti tolliterritooriumi. Teenuse kasutamise koha määratlemine ei kerki üles ainult reklaamiteenuse puhul, vaid kõigi rahandusministri nimetatud teenuste puhul. Laiendades riigi maksuameti loogikat kõikidele loetelus nimetatud teenustele, selgub, et enamik neist ei saa kuuluda eksportteenuste hulka, sest ühel või teisel moel saab lugeda teenuse kasutatuks Eestis.

Kuna kasutamise koha määratlemise põhimõtet seaduses ei ole, siis peaks riigi maksuamet kõigi teenuste, sh ka reklaamiteenuste puhul aktsepteerima alljärgnevat.

Kui Eesti reklaamifirma osutab teenused välisriigi juriidilise isiku Eestis registreeritud filiaalile või püsivale tegevuskohale, kasutab välisriigi juriidiline isik teenuseid Eestis ja need maksustatakse 18protsendise määraga. Kui välisriigi isikul ei ole Eestis filiaali ega püsivat tegevuskohta, loetakse teenus kasutatuks välisriigis ja maksumääraks 0%.