Ametnikud valivad tollitariife

Põllumajandusministeeriumi kaubandusbüroo juhataja Ene Maadvere sõnul kehtestatakse ühe paketi kohaselt kõigile kaupadele nullprotsendiline tollimäär. Teine pakett rakendab täies mahus tollitariifiseaduse lisa, mis tähendab, et kaitsetollid kehtestatakse kõigile sisseveetavatele kaupadele, lausus Maadvere.

Ülejäänud paketid sisaldavad konkreetseid tollimäärasid teatud kaupadele kindlaks ajavahemikuks.

«Komisjon peaks ühe paketi suhtes oma soovituse andma,» ütles Maadvere. «Võimalik on ka, et kõik paketid saadetakse riigikogusse läbihääletamisele.»

Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmanni kinnitusel ei toeta keskpank kaitsetollide kehtestamist. «Kui me soovime kedagi toetada, siis pole tollide kehtestamine selleks just kõige efektiivsem, ausam ja selgem oleks mingi maksu tõstmine,» lausus Kuusmann.

Ka Maadvere sõnul on tollitariifide rakendamise mõttekus küsitav, sest riike, mille suhtes neid saab kehtestada, on üsna vähe. Selliste riikide hulka kuuluvad näiteks USA, Venemaa, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa, kellest peale Venemaa ei kuulu ükski Eesti põhiliste kaubanduspartnerite hulka.

Euroliitu pürgiv Eesti ei saa kaitsetolle kehtestada Euroopa Liidu riikide vastu. Lisaks ei saa Eesti seada kaitsetolle nende riikide kaupadele, kellega on sõlmitud vabakaubandusleping.

Teisipäeval andis valitsus heakskiidu riigikogu maaelukomisjoni otsusele, mille kohaselt rakendatakse Euroopa Liidu reeglitele vastavat põllumajandussaaduste-ja toodete turukorralduse süsteemi 1. jaanuarist 1999.

Peaministri majandusnõuniku Aare Järvani ütlusel pole nii kiire kaitsetollide rakendamine siiski võimalik. Liitumiseks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikaga peame olema valmis aastaks 2003, lisas ta.

Tollitariifide rakendamise peab otsustama riigikogu. Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi väitel võib kaitsetollide kehtestamine aga kahjustada läbirääkimisi maailma kaubandusorganisatsiooni WTO-ga, sest läbirääkimiste käigus ei tohi oma poliitikat muuta.

Kaitsetollide kehtestamisel kulub Järvani sõnul üle poole miljardi krooni riigieelarvest eksporditoetuste maksmisele, sest tollide rakendamisel siseturul hinnad kasvavad.

Põllumajandussaaduste sissevedu ületas septembris nende väljavedu 369,1 miljoni krooni võrra.

Järvan nentis ka, et kuna nn kolmandaid riike on vähe, suudavad nad alati leida võimalusi, kuidas oma kaupa läbi teiste riikide Eestisse tuua. «Ainuüksi tollide kehtestamisest pole kodumaisele tootjale suurt kasu,» tunnistas peaministri majandusnõunik. «Pealegi kaasneb tollitariifide rakendamisega hinnatõus, mis eelkõige lööb vaesemat elanikkonda.»

Maaerakondade hinnangul tuleks eelkõige kehtestada importtollid liha- ja piimatoodetele. EMORi andmetel moodustasid septembris elanike ostukorvist piimatooted 12,8% ja lihasaadused 21,3 %.

Riigid, kelle kaupu Eesti soov liha, piima ja teraviljasaadusi tollimaksuga koormata puudutab, hoidusid eile infopuudusele viidates kommentaare andmast.

Juba sõlmitud vabakaubanduslepingute ja taotluse tõttu ühineda Euroopa Liiduga, saab Eesti rakendada kaitsetolle üksnes nn kolmandatest riikidest pärit kaupade suhtes.

USA, Venemaa ja Kanada on kolmandatest riikidest Eesti suuremad kaubanduspartnerid. Nende riikide saatkondadest ei soovitud eile Eesti valitsuse tollide kehtestamise kava kommenteerida.

«Eesti pole Venemaale ametlikult tollide kehtestamisest teatanud,» ütles tundmatuks jääda soovinud Vene saatkonna ametnik. «Senikaua kui riigikogu pole otsust vastu võtnud, võidakse igat meie seisukohaavaldust tõlgendada Eesti siseasjadesse sekkumisena.»

Kanada saatkonna Balti kaubandusesindaja Riias Sean Boyd ei saanud Kanada sealiha importi ähvardavaid tollimakse kommenteerida, sest tal puudus täpne informatsioon Eesti-poolsete tollimaksude kehtestamise kohta.