Impordiparteide tollihüsteeria

Neli aastat peab Eesti maailma kaubandusorganisatsiooniga (WTO) läbirääkimisi liikmeks saamise tingimuste üle. WTO on seatud maailmas õiglasi ning tasakaalustatud konkurentsi- ja kaubandustingimusi arendama.

Enamik Eesti poliitikuist, ametnikest ja majandusanalüütikuist pole suutnud rahvusvahelise kaubanduse põhimõisteid endale selgeks teha. Kuna tegemist pole keeruliste nähtustega, siis tuleneb mittearusaamine kitsastest klikihuvidest sünnitatud kanapimedusest: mida näha ei soovi, seda poleks nagu olemaski. Samal ajal sünnitab omakasu eetriaurudest uimastatud aju müstilisi hallutsinatsioone, mida ajakirjanduse vahendusel püütakse tegelikkuse pähe serveerida. WTO reeglites on sisemaist tootmist kahjustava kõlvatu väliskonkurentsi neutraliseerimiseks lubatud rakendada tasakaalustavaid tollimakse (nn tasakaalutolle) subsideeritud impordile. Tasakaalutollid kõrvaldavad turult hinnamoonutused, loovad baasi investeeringute kasvuks, stabiliseerivad hinnad majanduslikult põhjendatud madalal tasemel, säilitavad töökohad konkurentsivõimelises tootmises ja täidavad valeturakat mängiva välisriigi maksumaksja arvel riigikassat. Välisriigi subsiidiumide vool tasakaalutollid kehtestanud riigi kassasse võimaldab vähendada kodumaise tootja või tarbija maksukoormust, toetada vähemkindlustatud kaaskodanikke või infrastruktuuri arengut.

Selliseid tasakaalutolle soovivad Eestis välismaise kõlvatu konkurentsi vastu rakendada realistlikult ja perspektiivselt mõtlevad poliitikud. Hoolimata maailmas üldiselt aktsepteeritud majanduspoliitilistest eesmärkidest korrutavad libaliberaalid eesotsas Eesti Panga ja ajalehega Äripäev, et Eestis tahetavat kehtestada kaitsetolle. Kuna kaitsetollide rakendamise pooldajaid pole tegelikus elus õnnestunud leida, siis püütakse seda soovi valelikult omistada maapoliitikutele. Tegemist on teatud parteidele tavapärase poripildumisega.