Väike kaubakogus

Eraldi turvamehe kasutamine pole kuigi mõttekas. Esiteks pole kaupade kadumise esimene põhjus vargus, vaid segadused dokumentidega. Kaupa varastatakse Eesti raudteedel harva ja väikestes kogustes. Eelmisel aastal kadus asju raudtee süül 3000 krooni eest, valvatud kaubad jäid puutumata.

Teiseks on turvamine ehk ühe mehe üht vagunit valvama panemine kallis. Teenuse hinda võib järeldada kasvõi sellest, et tavaliselt kasutab Eesti Raudtee turvateenistus üht veduris sõitvat valvurit kogu rongi peale.

Mõnest muust turvafirmast ostetud teenus võib jääda aga poolikuks. Eesti Raudtee seab ka neile nõuded, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest. Lisaks vastutab veetavate kaupade eest niikuinii Eesti Raudtee.

Kui keegi tahab ühes vagunis vedada üht autot, siis Eesti Raudtee seda eraldi valvama ei hakka. On autosid rohkem, peavad nad valvamiseks olema uued, tehasest tulnud.

Selleks, et kindlustada kauba häireteta kohalejõudmine, tuleks kauba saatjal vagun hoolega üle vaadata. Luugid peavad olema seestpoolt kindlalt suletud, traat ukse ees õigesti keeratud. Ka ainsast tühjast poldiaugust võib kauba kadumise korral tulla pahandus. Oluline on õige plommimine. Loksuv plomm uksel või luugil tuleb asendada.

Metall, mille vedu läbi Eesti me korraldame, ei kuulu valvatavate kaupade hulka. Kuna aga eriti roostevaba metalli puhul on ette tulnud vargusi, oleme tellinud Eesti Raudteelt valveteenust.

Teenus on tõesti tasemel, samas suurendab see meie kulusid umbes 40 krooni tonni kohta. Nii veetaksegi enamik metallivaguneid valveta.

Kuna on väga raske selgitada, kas varastati Eestis või mujal, oleks oluline selliste kaalude kasutamine piiril, mida aktsepteeriks ka Eesti Raudtee.