Kindlustusseltside usaldusväärsusest

Kui ma oma eilses Äripäevas ilmunud artiklis täpsustasin liisinguühingute ja kindlustusseltside vahelist koostööd, siis täna keskenduksin pankade koostatavatele usaldusväärsuse nimekirjadele.

Kui pangad nimekirju avaldavad, peaksid nad ühtlasi avaldama kriteeriumid, mille järgi usaldusväärsust hinnatakse. Meile teadaolevaid nimekirju analüüsides jääb mulje, et tegemist on suvalise otsustusega. Justkui eelistus kaldub nende seltside poole, milles domineerib lääne kapital. Aga justkui ei ole ka.

Oleme seda meelt, et Eestis täna tegutsevate kommertspankade otsustused kindlustusseltside kohta ei lisa kliendile olulist kindlust, sest otsustuse alus pole teada ja otsustajad pole tõestanud oma professio-

naalsust. Tuletagem meelde paari kuu tagust käibefraasi, et kui soovid, et su raha säiliks, siis hoia teda....... teadagi kus.

Kui tahta enam-vähem objektiivset hinnangut kindlustusseltside kohta, tuleks seda eelkõige küsida suurimatest ja aktsepteeritud edasikindlustusfirmadest nagu Munich Re, Cologne Re, Swiss Re, Lloyds jne., kes suudavad anda igal juhul tõepärasema hinnangu kui Eestis tegutsevad pangad. Tuleks vaadata ka seda, milliste Eesti kindlustusseltside riske on mainitud edasikindlustajad enda kanda võtnud.

Edasikindlustuse olemasolu on tihti väärtuslikum näitaja, kui omanike taust, igaljuhul nii on ta liialt kõnekas selleks, et seda ignoreerida. Kahjuks on edasikindlustuse olemus jäänud nii pankade, liisingfirmade kui ka majandusajakirjanike jaoks kõrgemaks pilotaazhiks, rääkimata klientidest. Selle tähtsust ei mõisteta ega teata ka seda, mida õieti tähendab ühele Eesti kindlustusseltsile edasi-

kindlustuslepingu sõlmimine ning nõuete täitmine.

Oleme sügavalt veendunud, et vastupidiselt ajakirjanduse arvamusele ei saa inspektsiooni tegevuse efektiivsust hinnata selle järgi, mitu litsentsi ta aasta jooksul on ära võtnud. Tõepoolest, selle järgi on pangainspektsioon viimasel ajal olnud üks väga efektiivne asutus. Inspektsiooni peamine ülesanne on säilitada stabiilsus tema järelvalve all olevas valdkonnas -- et ei toimuks kollapseid, vaid neid suudetaks ennetada. Finantsasutuse pankrotis kannatajaks pooleks on ju klient. Ei saa nõustuda väitega, et kindlustusinspektsioon suhtub pehmekäeliselt kindlustusseltsidesse.

Lõpuks tahaks esitada retoorilise küsimuse -- kui palju raha on kliendid viimase kuue aasta jooksul kaotanud pankade pankrotistumise, ebaprofessionaalsuse ja kuritegeliku käitumisega, ja kui palju on kaotatud kindlustusseltside samalaadse käitumisega?On meeles vaid kindlustusseltsi Maksvit tegevuse peatamine inspektsiooni poolt. Portfell anti teisele seltsile ja kliendid kahju ei kannatanud.