Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eraisikust ettevõtja maksukoormus suureneb
Kuni järgmise aastani maksavad füüsilisest isikust ettevõtjad 33protsendilist sotsiaalmaksu vaid endale määratud palga pealt, mis enamikul juhtudel on miinimumpalk. Tulude ja kulude vahelise puhastulu ehk kasumi pealt maksavad füüsilisest isikust ettevõtjad vaid tulumaksu. Uuest aastast hakkab aga kehtima uus sotsiaalmaksu seadus, mille järgi hakkab füüsilisest isikust ettevõtja maksma sotsiaalmaksu lisaks palgale ka kogu kasumi pealt. Seega hakkab ettevõtja koos tulumaksuga maksma kasumilt maksudena 59%.
Samas peavad äriühingud maksma sotsiaalmaksu ainult palgakuludelt.
Novembris esitasid riigikogu liikmed kaks sotsiaal-
maksu seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on siluda juriidilisest ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahel tekkivat ebavõrdsust.
Reformierakonna esitatud eelnõu kohaselt saab füüsilisest isikust ettevõtja palgatuludena käsitleda kuni 20kordset alampalga määra kuus ehk 25 000 kroonist kasumit kuus.
«Üle selle summa on juba väga ebareaalne, et tegu võiks olla palgaga,» märkis reformierakondlane Jürgen Ligi. Eelnõu muudatuse jõustumise korral läheks sotsiaalmaksu ja tulumaksu alla kasum, mis on alla 25 000 krooni kuus. Piirmäärast üle ulatuv kasum maksustataks aga ainult tulumaksuga.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju on esitanud teise muudatusettepaneku, mille kohaselt saaks füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust maha arvata ka kapitalitulu. Kapitalitulu määraks on Raju eelnõu järgi Eesti Panga poolt määratud hoiuse baasintress (praegu 12,4% aastas) ning sellist süsteemi saaksid kasutada ainult tekkepõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtjad. Praegu peavad tekkepõhist raamatupidamist kasutama kõik käibemaksukohustuslased.
Ligi pidas tekkepõhise raamatupidamise eelistamist Raju eelnõus küsitavaks, sest see eeldab raamatupidaja töölepalkamist ja suuremat paberimajandust. «Samuti pole mõtet baasintressi kasutamisel, sest siis on juba kasulikum raha pangas hoida, aga ettevõtluselt ootaks ikka suuremat tulu kui pangaintress,» nentis Ligi.
Uue sotsiaalmaksu seadusega hakkab kehtima ka säte, millega maksustatakse sotsiaalmaksuga kõik eraisiku, ka füüsilisest isikust ettevõtja, renditulud.
Nii Raju kui Reformierakonna sotsiaalmaksu seadust muutva eelnõu kohaselt ei kuulu kinnisvara rendist saadav tulu sotsiaalmaksuga maksustamisele.
Tallinnas maja välja rentiva Gabriel Abramsoni hinnangul puudutaks renditulude maksustamine valusalt kümneid tuhandeid inimesi, kes on oma vara tagasi saanud ja seda välja rendivad. «Üheski riigis ei võeta rendilt sotsiaalmaksu,» väitis Abramson. «See tooks kaasa ainult suure pettuste laine. Mina saaksin sellest probleemist kohe lahti, kui moodustaksin äriühingu, aga kõik inimesed pole äritegevusest nii teadlikud.»
Maksuameti peadirektori kohusetäitja Aivar Sõerdi sõnul on renditulude maksustamisel sotsiaalmaksu seaduses tegemist arvestatava ja tõsise probleemiga, millele kindlasti tuleb enne seaduse kehtima hakkamist lahendus leida. Ta lisas, et renditulud ei tohiks olla sotsiaalmaksuga maksustatavad.
Raju eelnõu läbis eelmisel kolmapäeval riigikogus esimese lugemise. Reformierakond esitas enda eelnõu eelmisel neljapäeval.
Mõlemad eelnõud peaksid riigikogu ette taas jõudma tuleval nädalal.