Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroga tuleb kohanduda

    Kui need mõnikümmend päeva on möödas, võime seista silmitsi tõsiasjaga, et välispartnerid tahavad arveldada Euroopa ühisrahas, majandustarkvara aga ei pruugi seda võimaldada ja meie ise ei kujuta ka täpselt ette, kuidas asi käima peaks.
    Audiitorfirma Deloitte & Touche Finland OY juhataja Mikael Pauli ettekandest Eurorahakonverentsil selgus, et järgmisel aastal plaanib klientidega euros arveldama hakata märkimisväärne osa nende 11 Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) liikmesriikide ettevõtetest, kus euro käibele tuleb. Alla 10% jääb näitaja vaid Saksamaal ja Portugalis. Eesti suurima kaubandus-
    partneri Soome ettevõtetest plaanib euroraha kasutada veidi alla poole.
    Eestis läbi viidud küsitlus näitab, et 38% küsitletud firmajuhtidest ei ole kursis eurotemaatikaga ega tea, millega silmitsi seista tuleb.
    Euros arveldamine seab uued nõuded majandus-
    tarkvarale. Kuna Eesti ei ole Euroopa Liidu liige ja euro siin ametlikult käibele ei tule, puudutavad muutused põhiliselt ostu- ja müügiprotsessi. Hinnakirju, tellimusi, arveid ja makseid.
    Kinex Infosüsteemide ASi juhataja Indrek Saul peab kindlamaks Euroopas toodetud tarkvaraprogramme, sest nende koostamisel on arvestatud mitme valuutaga, mitmekeelset ja mitme juriidilise süsteemiga majandussüsteemi. Saul ei ole kindel, et kodumaised programmid järgivad euronõudeid.
    Ehitusmaterjalide hulgimüügifirma Vipex juhatuse esimees Tõnu Sepp loodab, et firma kasutatava Ameerika päritolu majandustarkvara jaoks ei ole vahet, mis valuutat kasutatakse. «Eeldatavasti on eurol kroonides kurss olemas ja sellisel juhul ei tekita selle ümberarvutamine probleeme.»
    Viljandimaal täispuidust mööbli tootmisega tegeleva väikefirma ASi Eerung juhataja Arno Kütt eurot ei karda, sest arved on ka seni eri valuutades olnud.
    «Meil on plaan arveldustes eurole üle minna,» kinnitab Kütt.
    Ühispanga asepresident Jürgen Lamp on veendunud, et pankadel euroga arveldamisel probleeme ei teki ja pankade paindlikud infosüsteemid võimaldavad väikesed muudatused ilma suurema vaevata sisse viia.
    Ainus risk on see, et algul põhjustab euros arveldamine pankadele rohkem käsitööd, mis suurendab eksimise võimalust.
    Eesti raamatupidamistoimkonna juhataja Rita Ilisson paneb firmajuhtidele südamele, et eurole üleminek ei anna meile raamatupidamislikus mõttes midagi juurde. «Usaldusväärsust tõstab ainult heast raamatupidamis-
    tavast kinnipidamine, see, kas aruandlus on eurodes, markades või kroonides, ei muuda asja sisu,» lisab ta.
    Automaatselt lähevad eurole üle rahvusvaheliste kontsernide Eesti tütarfirmad, kes peavad seda tegema ühtse aruandlussüsteemi tõttu.
    Impordi või ekspordiga tegelevad ettevõtted võivad olla rahulikud, sest lepingud ei kaota euro tulekuga kehtivust,
    Jaanuarist võetakse euro kasutusele vaid arveldus-
    valuutana. Finantsturud hakkavad opereerima eurodes, pankade klientidele jääb õigus valida, kas soovitakse arveldada eurodes või rahvusvaluutas. Mõistlike summade piires konverteeritakse rahvusvaluuta kontod eurodesse tasuta. Rahandusminister Mart Opmanni sõnul ei ole seni mõistlike summade suurust määratletud.
    Eesti pankurid ei karda, et nende tulud euro tulekuga väiksemaks jääksid. Eesti krooni ja sularaha konverteerimine jääb alles. Euro ja dollari kursi eeldatav kõikumine toob pankadele pigem lisatulusid.
    Analüütikute hinnangul on alusetud väited, nagu devalveeritaks kroon seoses euro tulekuga.
    Veidi segane on veel küsimus, kas Eesti ettevõtted peavad hakkama kommertspankadele euro konverteerimise eest maksma või saavad nad teenust ilma rahata.
    Hansapangas on selge, et eurot konverteeritakse nagu iga teist valuutat. Kui seni on olnud vaid Eesti krooni ja Saksa marga ostu- ja müügihinna vahe väiksem kui 0,4%, siis on otsustatud, et jaanuarist hakatakse sama kursiga vahendama kõigi 11 riigi valuutasid. Teiste valuutade puhul jääb kehtima senine 1-- 1,5protsendine vahe.
    Ühispangas ei ole ametlikku otsust veel langetatud, kuid välissuhete osakonna juhataja Eerika Vaikmäe-Koit peab tõenäoliseks, et konverteerimine toimub nagu DEMi puhul.
    «Kui klient teisel jaanuaril tuleb, on otsus selle kohta kindlasti tehtud,» kinnitab ta.
    Eesti Pank on rahavahetuse suhtes äraootaval seisukohal ja otsuseid ei tee, sest hinnakirjad on kommertspankade eraasi. Iga kommertspank otsustab siin ise, kuidas käituda.
    «Kindlasti tuleb pankadele tööd juurde. Ainus selge asi on see, et kõik on segane,» iseloomustab olukorda Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell.
     
     
     
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.