Kuivõrd peab Eesti järele andma Vene-maa nõudmistele?

Riikide poliitikad on terviklikud ja omavahel mitte seotud asju tegelikult pole. Venemaa jälgib oma huve ja paneb asju pakki just nii, nagu talle sobib. Eesti jälgib oma huve ja talitab nii, nagu talle meeldib. Kas pooled saavutavad mingi kokkuleppe, sõltub sellest, kas ja kuidas ühe või teise poole huvid kajastamist on leidnud. Kui meid mingid tingused ei rahulda, siis majanduslepet ei tule. Kui leiame, et majanduslepped on meie jaoks ülimalt tähtsad, siis peame arutama, kas küsitav hind on meile vastuvõetav ja kas langeb kokku meie poliitikaga.

Neile küsimustele on lahendusi pikka aega otsitud ja võib-olla on natuke isegi ebameeldiv, et me pole neid küsimusi veel suutnud lahendada. Majanduslepetest on huvitatud nii Eesti kui Vene pool ja see on positiivne.

Ma olen olnud alati seisukohal, et ei pea võimalikuks kommenteerida ega anda näpunäiteid Eesti poliitilisele juhtkonnale, milliseid poliitilisi järelandmisi ta ühes või teises suunas peab või ei pea tegema. Ei pea ma seda võimalikuks praegugi.

Kindlasti ei too aga majanduskokkulepped meile kahju, ikka peaksid tooma kasu.

Selliste tingimuste seadmine näitab, et Venemaa pole loobunud ideest, et Eesti peab kuuluma Venemaa mõjusfääri. Kodakondsuse temaatika on Venemaale tähtsusetu. Kui vaadata nende poliitikat siin elavate või Venemaale naasta soovivate venelaste suhtes, siis see on hoolimatu. Peaküsimus on, kuhu Eesti kuulub ja võtmeküsimus meie soov pürgida NATOsse.

Majandussuhted Venemaaga on Eestile hetkel suhteliselt ebaolulised -- kuni pole selge, et sealt kauba vastu ka raha saab, pole idast tahta majanduslikku edu, mille nimel poliitiliselt end nii väga pingutada. Meil ei ole seda stiimulit, mille nimel teha mingeid tõsiseid poliitilisi järeleandmisi. Minu meelest võib Eesti praegu asjasse üsna külmalt suhtuda.

Majanduslepped on omaette asi, mingisuguseid poliitilisi järeleandmisi selle nimel, et majandusleppeid sõlmida, Eesti ühiskond ei ole valmis tegema. Kõiki teemasid võivad Eesti ja Vene pool eraldi arutada, aga siduda majandussuhted mingi poliitiliste suhete paketi külge ei ole korrektne. See näitab ilmselget tahet lepinguid mitte sõlmida. Eesti on valmis otsima lahendusi poliitilistele valupunktidele kahe riigi suhetes, ka nimetatutele, kuid ei pea seda tegema konkreetse majanduslepingu sõlmimisel.

Vene pool on deklareerinud, et enam ei seota erinevaid asju üksteise külge ja et majanduspaketiga minnakse tegelikkuses ka edasi, aga näib, et nii see ei ole.