Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuivõrd peab Eesti järele andma Vene-maa nõudmistele?

    Riikide poliitikad on terviklikud ja omavahel mitte seotud asju tegelikult pole. Venemaa jälgib oma huve ja paneb asju pakki just nii, nagu talle sobib. Eesti jälgib oma huve ja talitab nii, nagu talle meeldib. Kas pooled saavutavad mingi kokkuleppe, sõltub sellest, kas ja kuidas ühe või teise poole huvid kajastamist on leidnud. Kui meid mingid tingused ei rahulda, siis majanduslepet ei tule. Kui leiame, et majanduslepped on meie jaoks ülimalt tähtsad, siis peame arutama, kas küsitav hind on meile vastuvõetav ja kas langeb kokku meie poliitikaga.
    Neile küsimustele on lahendusi pikka aega otsitud ja võib-olla on natuke isegi ebameeldiv, et me pole neid küsimusi veel suutnud lahendada. Majanduslepetest on huvitatud nii Eesti kui Vene pool ja see on positiivne.
    Ma olen olnud alati seisukohal, et ei pea võimalikuks kommenteerida ega anda näpunäiteid Eesti poliitilisele juhtkonnale, milliseid poliitilisi järelandmisi ta ühes või teises suunas peab või ei pea tegema. Ei pea ma seda võimalikuks praegugi.
    Kindlasti ei too aga majanduskokkulepped meile kahju, ikka peaksid tooma kasu.
    Selliste tingimuste seadmine näitab, et Venemaa pole loobunud ideest, et Eesti peab kuuluma Venemaa mõjusfääri. Kodakondsuse temaatika on Venemaale tähtsusetu. Kui vaadata nende poliitikat siin elavate või Venemaale naasta soovivate venelaste suhtes, siis see on hoolimatu. Peaküsimus on, kuhu Eesti kuulub ja võtmeküsimus meie soov pürgida NATOsse.
    Majandussuhted Venemaaga on Eestile hetkel suhteliselt ebaolulised -- kuni pole selge, et sealt kauba vastu ka raha saab, pole idast tahta majanduslikku edu, mille nimel poliitiliselt end nii väga pingutada. Meil ei ole seda stiimulit, mille nimel teha mingeid tõsiseid poliitilisi järeleandmisi. Minu meelest võib Eesti praegu asjasse üsna külmalt suhtuda.
    Majanduslepped on omaette asi, mingisuguseid poliitilisi järeleandmisi selle nimel, et majandusleppeid sõlmida, Eesti ühiskond ei ole valmis tegema. Kõiki teemasid võivad Eesti ja Vene pool eraldi arutada, aga siduda majandussuhted mingi poliitiliste suhete paketi külge ei ole korrektne. See näitab ilmselget tahet lepinguid mitte sõlmida. Eesti on valmis otsima lahendusi poliitilistele valupunktidele kahe riigi suhetes, ka nimetatutele, kuid ei pea seda tegema konkreetse majanduslepingu sõlmimisel.
    Vene pool on deklareerinud, et enam ei seota erinevaid asju üksteise külge ja et majanduspaketiga minnakse tegelikkuses ka edasi, aga näib, et nii see ei ole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi liige arvab, et intressitipp tuleb 4,75% juures
Föderaalreservi Chicago haru president Charles Evans ütles teisipäeval, et Föderaalreservil on vaja intressimäärad tõsta 4,5% kuni 4,75% vahemikku, vahendab Reutersi uudisteagentuur.
Föderaalreservi Chicago haru president Charles Evans ütles teisipäeval, et Föderaalreservil on vaja intressimäärad tõsta 4,5% kuni 4,75% vahemikku, vahendab Reutersi uudisteagentuur.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.