• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripartneri vastuvõtu seotus ettevõtlusega

    TMS § 13 kohaselt arvatakse maksumaksja tulust maha tema dokumentaalselt tõestatud ettevõtlusega seotud kulutused.
    Seaduse koostamisel on lähtutud sellest, et kulutust on võimalik otseselt seostada maksumaksja ettevõtlusega ning et kulutus on vajalik ettevõtluse säilimiseks ja arendamiseks.
    Äripartneri vastuvõtukulud on seotud kahe- või mitmepoolsete läbirääkimiste eesmärgiga edendada ettevõtlust. Järelikult peaks neid lugema maksumaksja ettevõtlusega otseselt seostatavate kulude hulka.
    TMS § 14 järgi loetakse ettevõtlusega otseselt mitteseotud kuludeks kulutusi meelelahutusele, puhkusele ning muid kulutusi, millele lisanduvad TMS rakendamise seaduse juhendi 2. peatükis vastuvõtukulud.
    Tulumaksuseaduse üldine põhimõte on järgmine: maksumaksja arvab saadud tulust maha tulu tekkimisega seotud kulud ning tulujäägilt (kasumilt) tasub maksud riigieelarvesse, kindlustamaks riigi kui institutsiooni toimimise.
    Olen seisukohal, et et äripartneri vastuvõtuga seotud kulude arvamine ettevõtlusega mitteseotud kulude hulka on vastuolus tulumaksuseaduse üldise põhimõttega.
    Juhiksin tähelepanu asjaolule, et TMS paragrahvi 14 järgi ei ole äripartneri vastuvõtukulud otseses seoses maksumaksja ettevõtlusega ning TMS paragrahvi 16 järgi ei kuulu mahaarvamisele maksumaksja tulust, aga sõidu-, majutus-, side- ja toitlustuskulud, mis on seotud maksumaksja läbirääkimistega väljaspool oma asukohta, on ettevõtlusega otseselt seotud ning kuuluvad mahaarvamisele tema tulust.
    Näib, et tulumaksuseaduse koostamisel on lähtutud eeldusest, et Eesti Vabariigi maksumaksja ei ole aus maksumaksja, vaid lisab vastuvõtukuludesse kulusid, mis ei ole äriläbirääkimistega seotud, vähendades nii oma maksustatavat tulu.
    Eesti praegune tulumaksuseadus on küllaltki liberaalne. Ettevõtja ise otsustab ca 95% ulatuses, missugused kulud on seotud ettevõtlusega. Maksuhaldur võib vaid mõningate kulude osas vaidlustada nende seotuse ettevõtlusega.
    Euroopa riikides on maksuseadused väga erinevad ja väga erinevalt administreeritavad. Näiteks Saksamaal aktsepteerib maksumaksja maksuhaldurit hoopis teisiti kui Eestis. Seal ei tekitata mingit vaidlust väga paljudes sellistes küsimustes, mis meil peaaegu kohtuni välja jõuavad.
    Äripartneri vastuvõtuga seoses puutusin Saksamaal kokku juhusega, et vastuvõtul joodi ära seitse pudelit veini. Revident ütles, et ettevõtlusega seotud kuludeks saab arvestada vaid nelja pudelit. Mingit vaidlust ei järgnenud, sest seal aktsepteeritakse maksuhalduri arvamust või üldist tava.
    Pidades silmas riigikogus menetluses olevaid täiendavaid maksusoodustusi andvaid eelnõusid, millest maksumaksjale maksekohustusi ei tulene, on minu arvates Eesti tulumaksuseadusest jäämas vaid raamid ja korrastav iseloom.
    Kulud välispartnerite vastuvõtuks on meie ettevõttes väikesed ja seetõttu pole nende kulude maksustamise tingimused teravalt päevakorrale tõusnud.
    Reeglina maksavad meil külalised ise oma kulud. Ettevõtte partnerid on sellised, kes tulevad oma töölähetusega ja nende kulude katmine pole meie probleem. Ise käime partnerite juures samuti töölähetusega ja maksame oma hotelliarved. See aeg on jäänud kusagile nõukogude perioodi, kui oli probleem, et firma ei maksnud oma töötajatele välissõitu välja.
    Iseasi on ärilõunad, aga need kulud on meil minimaalsed. Isikute ring, kes ärivastuvõtu otsustab, on väga väike -- esinduskulude käsutamise õigus on vaid tippjuhtkonnal. Kulutused ärilõunale lähevad seadustiku kohaselt erisoodustuste arvele, millelt tuleb nõutavad maksud maksta.
    Esinduskulude kasutamine on meil väga rangelt reglementeeritud. On kindel loetelu kuludest, mis sinna alla kuuluvad (nt juhtimiskulud). Eelarvega on esinduskulud täpselt määratud ja sellest kinnipidamist jälgitakse hoolikalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kunstmuruäri juhti häirib korruptsioonihõng riigihangetel
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Kaja Kallas: kõigil on tark olla valmis elektrikatkestusteks
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.