• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahaliidu tegelik algus

    Enamik analüütikuid arvas, et niikaua kui Saksa liidupanga president Hans Tietmeyer kontrollib Saksa rahapoliitikat, ta intressi seniselt 3,30 protsendilt ei alanda. Seetõttu olid nad kindlad, et Saksa-Prantsuse 3,30protsendiline intressitase saab jaanuaris algava rahaliidu intressitaseme aluseks ja et intresside alandamist alustab Euroopa keskpanga president Wim Duisenberg alles rahaliidu esimestel kuudel.
    Sest meenutagem, et USA keskpanga juht Alan Greenspan oli kogu sügise jooksul palunud Euroopa keskpankadel ülemaailmse majandusseisaku kartuses keskseid intresse alandada, kuid need seisid sellele Hans Tietmeyeri juhtimisel vastu nii kui müür. Praeguse intresside alandamisega Euroopa keskpankade juhid sisuliselt tunnistasid, et rahvusvahelise finantskriisi mõju on jõudnud Euroopasse.
    Intresside alandamise põhjuseks on mure Euroopa majanduskasvu selge aeglustumise pärast. Nagu ütles Saksa liidupanga president Hans Tietmeyer, tehti ühine intresside alandamise otsus teisipäeval Euroopa keskpanga (EKP) nõukogu istungil. Repomäära alandamisest teatades rõhutas Hans Tietmeyer, et Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika ja Venemaa majanduskriis pole veel kaugeltki möödas ja kuna Euroopas aeglustub majanduskasv tuleval aastal märgatavalt, on Euroopa keskpank seisukohal, et intressimäärad peavad edaspidi langema veelgi, et ergutada majanduskasvu. See otsus tähendab ühtlasi, et EKP nõukogu on juba eurotsooni rahapoliitika juhtimise üle võtnud.
    Et paljud Euroopa riikide valitsused on sügise jooksul avaldanud keskpangale survet intresside alandamiseks, pidas Tietmeyer vajalikuks rõhutada, et keskpank ei teinud oma otsust poliitilise surve tõttu, vaid üksnes reaalsest majandusolukorrast lähtudes.
    Saksamaa, Austria, Soome, Hispaania, Hollandi, Belgia, Iirimaa, Prantsusmaa ja Portugali keskpank alandasid neljapäeval keskse intressi -- repomäära -- , mis riigiti kõikus 3,2 protsendist (Austria) 3,69 protsendini (Iirimaa) kolmele protsendile. Ainult Itaalia, kus repomäär oli 4,0 protsenti, jättis selle 3,50-le.
    Turge üllatusena tabanud keskse intressimäära langus vallandas väärtpaberiturgudel hoogsa tõusu. Suurim tõus oli Londoni, Frankfurdi ja Pariisi börsil, kus aktsiaindeksid kerkisid mõne tunniga miinus kahelt protsendilt pluss kolmele protsendile, mille järel tõus mõnevõrra taandus. USA dollar tugevnes Saksa marga suhtes ja kuna Suurbritannia intressimäär ei langenud, tugevnes ka Inglise nael. Briti keskpanga nõukogu koguneb järgmisele koosolekule 10. detsembril ja analüütikud prognoosivad, et see alandab repomäära 0,50% ehk 6,25% tasemele.
    Rahaliidust välja jäävad Rootsi ja Taani käitusid erinevalt. Rootsi keskpank jättis repomäära muutmata. Taani alandas intressi 0,30%, 3,95 protsendile.
    Autor: REUTERS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: raskeim osa on uue juhi valimine
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.