Eesti Energia võib ilma jääda suurklientidest

Täna kohtuvad Moskvas Eestis asuva keemiaettevõtte Nitrofert omaniku Gazpromi peakorteris firmad, kes on seotud Kohtla-Järvele ligi kaks miljardit krooni maksva metanoolitehase ehitamisega. Kohtumine võib lõppeda otsusega rajada metanoolitehase jaoks oma elektrijaam.

Nitroferdi esindaja Vladimir Degtjarenko ütles, et ainus takistus, mis metanoolitehase rajamise alustamist segab, on pikaajalise elektrienergia tarne lepingu puudumine. «Me ei ole suutnud Eesti Energiaga kokku leppida, et oleks garanteeritud elekter 12 aastaks,» sõnas Degtjarenko. Ta kinnitas, et Moskvas arutatakse just nimelt metanoolitehase kõrvale oma elektrijaama ehitamist.

Eesti Energia suurim klient Nitrofert maksab elektrienergia eest umbes 120 miljonit krooni aastas. Uus elektrijaam, mis kataks kõik Nitroferdi praegused elektrivajadused, maksaks hinnanguliselt 200--250 miljonit krooni.

Mitmendat aastat üritab elektri- ja soojatootmise jaama ehk nn kombijaama rajada Kunda Nordic Tsement. Kunda jõujaama maksumuseks on plaanitud umbes 50 miljonit krooni.

Tallinna Soojusel on valmis arengukava, milles nähakse ette Iru soojuselektrijaama kõrvale veel ühe sarnase jaama rajamist. Investeeringu suurus ulatub miljardi kroonini.

Oma kombijaamast on rääkinud ka Kreenholmi Valdus.

Hiljuti Soome firmale Imatran Voima (IVO) müüdud Läänemaa elektrivõrk peab samuti plaane Haapsalu kanti 100--120 miljonit krooni maksev oma jaam ehitada. Elektrijaama rajamiseks on IVOga eellepingu sõlminud Kiviter.

Firmajuhid on oma elektrijaama ehitamise ajendiks pidanud asjaolu, et energiakulud on pikas perspektiivis prognoosimatud ning neil ei ole nii võimalik oma ettevõtet arendada.

Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive ütles, et eks iga ettevõte arvestab, kuidas on majanduslikult otstarbekas tegutseda. «Aga ma arvan, et iga kingsepp peaks jääma oma liistude juurde,» lausus Liive. «Me keegi ei küpseta kodus leiba, seda pole mugav teha ja ilmselt tuleb poest ostes odavam ka, samuti on elektriga,» rääkis ta.

Liive sõnul on Eesti Energias alustatud mitme arenguprotsessiga, mille eesmärk on hoida elektrienergia hinnad konkurentsivõimelised.

«Iseasi on, kui mõni klient on ise väga suur ja saab näiteks supersoodsa gaasi hinna, nagu Nitroferdi omanike ringi järgi võiks arvata. Siis on muidugi võimalik, et nad saavad oma jaamast kokkuvõttes odavamalt elektrit,» nentis Liive. Tema sõnul on tõenäoline, et firmad kasutavad oma elektrijaama ehitamise plaane argumendina läbirääkimistel Eesti Energiaga.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et riik peaks elektrienergia hinnatariifid tõsiselt üle vaatama.

Praegu maksavad tööstustarbijad kodutarbijatega sisuliselt sama hinda, ehkki kulud, mis tulevad elektri ülekandmisel jaamast kodutarbijani, on tööstustarbijaga võrreldes tunduvalt suuremad.

Praegu maksab tööstustarbija kodutarbijale tehtud kulutused kinni ja see pole Vitsuri sõnul normaalne. «Suurtarbijad peaksid elektrienergiat saama hinnaga, mis kajastab Eesti Energia tegelikke kulutusi ja kasumit,» sõnas Vitsur. «Miks mitte alustada raskesse olukorda sattunud Nitroferdist,» lisas ta.

Otseselt tööstustele elektrienergiatoetuse maksmine oleks Vitsuri sõnul sama kehv lahendus kui näiteks sprotitehasele toetuse maksmine.

«Erandjuhtudel on riigid seda teinud, aga ma ei ole kindel, et praegu see erandjuhtum on,» sõnas Vitsur.

Autor: Raul Ranne