Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia võib ilma jääda suurklientidest

    Täna kohtuvad Moskvas Eestis asuva keemiaettevõtte Nitrofert omaniku Gazpromi peakorteris firmad, kes on seotud Kohtla-Järvele ligi kaks miljardit krooni maksva metanoolitehase ehitamisega. Kohtumine võib lõppeda otsusega rajada metanoolitehase jaoks oma elektrijaam.
    Nitroferdi esindaja Vladimir Degtjarenko ütles, et ainus takistus, mis metanoolitehase rajamise alustamist segab, on pikaajalise elektrienergia tarne lepingu puudumine. «Me ei ole suutnud Eesti Energiaga kokku leppida, et oleks garanteeritud elekter 12 aastaks,» sõnas Degtjarenko. Ta kinnitas, et Moskvas arutatakse just nimelt metanoolitehase kõrvale oma elektrijaama ehitamist.
    Eesti Energia suurim klient Nitrofert maksab elektrienergia eest umbes 120 miljonit krooni aastas. Uus elektrijaam, mis kataks kõik Nitroferdi praegused elektrivajadused, maksaks hinnanguliselt 200--250 miljonit krooni.
    Mitmendat aastat üritab elektri- ja soojatootmise jaama ehk nn kombijaama rajada Kunda Nordic Tsement. Kunda jõujaama maksumuseks on plaanitud umbes 50 miljonit krooni.
    Tallinna Soojusel on valmis arengukava, milles nähakse ette Iru soojuselektrijaama kõrvale veel ühe sarnase jaama rajamist. Investeeringu suurus ulatub miljardi kroonini.
    Oma kombijaamast on rääkinud ka Kreenholmi Valdus.
    Hiljuti Soome firmale Imatran Voima (IVO) müüdud Läänemaa elektrivõrk peab samuti plaane Haapsalu kanti 100--120 miljonit krooni maksev oma jaam ehitada. Elektrijaama rajamiseks on IVOga eellepingu sõlminud Kiviter.
    Firmajuhid on oma elektrijaama ehitamise ajendiks pidanud asjaolu, et energiakulud on pikas perspektiivis prognoosimatud ning neil ei ole nii võimalik oma ettevõtet arendada.
    Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive ütles, et eks iga ettevõte arvestab, kuidas on majanduslikult otstarbekas tegutseda. «Aga ma arvan, et iga kingsepp peaks jääma oma liistude juurde,» lausus Liive. «Me keegi ei küpseta kodus leiba, seda pole mugav teha ja ilmselt tuleb poest ostes odavam ka, samuti on elektriga,» rääkis ta.
    Liive sõnul on Eesti Energias alustatud mitme arenguprotsessiga, mille eesmärk on hoida elektrienergia hinnad konkurentsivõimelised.
    «Iseasi on, kui mõni klient on ise väga suur ja saab näiteks supersoodsa gaasi hinna, nagu Nitroferdi omanike ringi järgi võiks arvata. Siis on muidugi võimalik, et nad saavad oma jaamast kokkuvõttes odavamalt elektrit,» nentis Liive. Tema sõnul on tõenäoline, et firmad kasutavad oma elektrijaama ehitamise plaane argumendina läbirääkimistel Eesti Energiaga.
    Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et riik peaks elektrienergia hinnatariifid tõsiselt üle vaatama.
    Praegu maksavad tööstustarbijad kodutarbijatega sisuliselt sama hinda, ehkki kulud, mis tulevad elektri ülekandmisel jaamast kodutarbijani, on tööstustarbijaga võrreldes tunduvalt suuremad.
    Praegu maksab tööstustarbija kodutarbijale tehtud kulutused kinni ja see pole Vitsuri sõnul normaalne. «Suurtarbijad peaksid elektrienergiat saama hinnaga, mis kajastab Eesti Energia tegelikke kulutusi ja kasumit,» sõnas Vitsur. «Miks mitte alustada raskesse olukorda sattunud Nitroferdist,» lisas ta.
    Otseselt tööstustele elektrienergiatoetuse maksmine oleks Vitsuri sõnul sama kehv lahendus kui näiteks sprotitehasele toetuse maksmine.
    «Erandjuhtudel on riigid seda teinud, aga ma ei ole kindel, et praegu see erandjuhtum on,» sõnas Vitsur.
    Autor: Raul Ranne
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: investeerimisideed, elektri hind, tasude kadumine ning Äriplaan 2023
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.