Valitsus vahetas roosad prillid mustade vastu

Rahandusministeerium, kes riigieelarve eelnõu riigikogule esitamise ajal kõikidest teistest majanduskasvu prognoosijaist silmanähtava optimismi poolest erines, ennustades tuleva aasta majandus-

kasvuks 5,5--6 %, käis eilses Äripäevas välja senistest mustadest arengustsenaariumidest kõige mustema, mille kohaselt jääb tuleva aasta esimestel kuudel majanduskasv miinusesse.

Niisiis on riik hakanud sõnades teadvustama majanduse jahtumist, kuid tegudes on seda ilmselt veel vara oodata.

Rahandusministeeriumi ennustus võib olla tõele väga lähedal, kuivõrd aga n-ö riikliku analüütiku selline hüsteeriline ühest äärmusest teise kõikumine antud juhul põhjendatud on, on omaette küsimus. Tõenäoliselt ehmatas rahandusministeeriumi tõsiselt kolmanda kvartali majanduskasvu näitaja 1,8%, mis on aasta madalaim ja ministeeriumi enda prognoosist üle kolme korra väiksem.

Olulisem küsimus on, mida riik kavatseb ette võtta, et majandus vabalangemisse ei sööstaks. Äripäev on alati olnud seda meelt, et mida vähem riik majandusse sekkub, seda parem. Me ei ole oma seisukohta muutnud, aga meid huvitab, kas ja kuidas kavatseb riik heastada oma aastataguse eksimuse -- tegi ju riik valearvestuse, hakates hoogu maha võtma majanduselt, mis juba niigi jahtus. Nii ei arva üksnes Äripäev, vaid ka näiteks Hansabank Markets jt.

Riigil õigupoolest pole kuigi palju võimalusi majanduse elavdamiseks, kuid kahjuks ta ei kasuta neidki väheseid, millele on Äripäev juba mitmel korral viidanud.

Üks võimalus on tuua stabilisatsioonifondi raha Eesti pankadesse. See võimaldaks ettevõtetele taas laenu, mida pangad praegu väga kasinalt pakuvad. Samal ajal laenavad meie pangad väljast raha järjest halvematel tingimustel. Laenuintresside alanemisele niipea loota ei saa, see sõltub meie rahaturust, kus laenuraha kuigi palju pole (Eesti Pank ei saa valuutakomitee süsteemi tõttu Euroopa keskpankade kombel ühel päeval otsustada, et keskmine intress on tänasest näiteks x%).

Stabilisatsioonifondi raha kasutusele võtmine on aga kahe otsaga -- võime küll veidi ettevõtluse olukorda kergendada, kuid see kahandab Eesti usaldusväärsust välisilma ees. Praegu, mil välisinvestorid kaaluvad hoolega iga rahapaigutust, võib tühiseimgi põhjus investorid eemale peletada.

Parem lahendus, mis lisaks ettevõtluse abistamisele ergutab ka välisinvestorite huvi, on maksukoormuse vähendamine, sh ettevõtluse vabastamine tulumaksust. Seda teed toetab Äripäev, sellele aga valitsus, nagu riigieelarve puhul on näha, ei lähe. Valitsus küll kärpis riigieelarvet, kuid kulude-tulude tasakaalu viimiseks teatavasti tõsteti (osaliselt tõstetakse järk-järgult) mitut aktsiisi, selle asemel et koomale tõmmata avaliku sektori kulusid.

Maailmapanga analüütik Ardo Hansson käis oma majanduse jahutamise mõtte välja oma pool aastat varem, kui valitsus sellest ideest kinni haaras. Samamoodi võib juhtuda, et valitsus tihkab liigjahtumise vastu meetmeid võtma hakata samuti hilinenult, siis, kui neist enam suurt abi pole. Valitsuse põhjendus, et ettevõtlust ei saa tulumaksust priiks lasta, sest seda lihtsalt ei jõuta teha, pole tõsiselt võetav. Aktsiiside tõstmine näitas, et maksuseadusi saab vajadusel väga nobedalt muuta.

Olukord on uus, majanduskasvu pidurdumise tingimustes tegutsemiseks omandatakse kogemusi praegu elust endast. Kui rahandusministeeriumi musta stsenaariumi silme ees hoida, siis on selge, et valitsusele ei ole pikalt mõtlemisaega antud. Kui valitsus kohe ettevõtluskeskkonna turgutamiseks midagi ette ei võta, võib ka kärbitud riigieelarve vastu taevast lennata.