Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus vahetas roosad prillid mustade vastu

    Rahandusministeerium, kes riigieelarve eelnõu riigikogule esitamise ajal kõikidest teistest majanduskasvu prognoosijaist silmanähtava optimismi poolest erines, ennustades tuleva aasta majandus-
    kasvuks 5,5--6 %, käis eilses Äripäevas välja senistest mustadest arengustsenaariumidest kõige mustema, mille kohaselt jääb tuleva aasta esimestel kuudel majanduskasv miinusesse.
    Niisiis on riik hakanud sõnades teadvustama majanduse jahtumist, kuid tegudes on seda ilmselt veel vara oodata.
    Rahandusministeeriumi ennustus võib olla tõele väga lähedal, kuivõrd aga n-ö riikliku analüütiku selline hüsteeriline ühest äärmusest teise kõikumine antud juhul põhjendatud on, on omaette küsimus. Tõenäoliselt ehmatas rahandusministeeriumi tõsiselt kolmanda kvartali majanduskasvu näitaja 1,8%, mis on aasta madalaim ja ministeeriumi enda prognoosist üle kolme korra väiksem.
    Olulisem küsimus on, mida riik kavatseb ette võtta, et majandus vabalangemisse ei sööstaks. Äripäev on alati olnud seda meelt, et mida vähem riik majandusse sekkub, seda parem. Me ei ole oma seisukohta muutnud, aga meid huvitab, kas ja kuidas kavatseb riik heastada oma aastataguse eksimuse -- tegi ju riik valearvestuse, hakates hoogu maha võtma majanduselt, mis juba niigi jahtus. Nii ei arva üksnes Äripäev, vaid ka näiteks Hansabank Markets jt.
    Riigil õigupoolest pole kuigi palju võimalusi majanduse elavdamiseks, kuid kahjuks ta ei kasuta neidki väheseid, millele on Äripäev juba mitmel korral viidanud.
    Üks võimalus on tuua stabilisatsioonifondi raha Eesti pankadesse. See võimaldaks ettevõtetele taas laenu, mida pangad praegu väga kasinalt pakuvad. Samal ajal laenavad meie pangad väljast raha järjest halvematel tingimustel. Laenuintresside alanemisele niipea loota ei saa, see sõltub meie rahaturust, kus laenuraha kuigi palju pole (Eesti Pank ei saa valuutakomitee süsteemi tõttu Euroopa keskpankade kombel ühel päeval otsustada, et keskmine intress on tänasest näiteks x%).
    Stabilisatsioonifondi raha kasutusele võtmine on aga kahe otsaga -- võime küll veidi ettevõtluse olukorda kergendada, kuid see kahandab Eesti usaldusväärsust välisilma ees. Praegu, mil välisinvestorid kaaluvad hoolega iga rahapaigutust, võib tühiseimgi põhjus investorid eemale peletada.
    Parem lahendus, mis lisaks ettevõtluse abistamisele ergutab ka välisinvestorite huvi, on maksukoormuse vähendamine, sh ettevõtluse vabastamine tulumaksust. Seda teed toetab Äripäev, sellele aga valitsus, nagu riigieelarve puhul on näha, ei lähe. Valitsus küll kärpis riigieelarvet, kuid kulude-tulude tasakaalu viimiseks teatavasti tõsteti (osaliselt tõstetakse järk-järgult) mitut aktsiisi, selle asemel et koomale tõmmata avaliku sektori kulusid.
    Maailmapanga analüütik Ardo Hansson käis oma majanduse jahutamise mõtte välja oma pool aastat varem, kui valitsus sellest ideest kinni haaras. Samamoodi võib juhtuda, et valitsus tihkab liigjahtumise vastu meetmeid võtma hakata samuti hilinenult, siis, kui neist enam suurt abi pole. Valitsuse põhjendus, et ettevõtlust ei saa tulumaksust priiks lasta, sest seda lihtsalt ei jõuta teha, pole tõsiselt võetav. Aktsiiside tõstmine näitas, et maksuseadusi saab vajadusel väga nobedalt muuta.
    Olukord on uus, majanduskasvu pidurdumise tingimustes tegutsemiseks omandatakse kogemusi praegu elust endast. Kui rahandusministeeriumi musta stsenaariumi silme ees hoida, siis on selge, et valitsusele ei ole pikalt mõtlemisaega antud. Kui valitsus kohe ettevõtluskeskkonna turgutamiseks midagi ette ei võta, võib ka kärbitud riigieelarve vastu taevast lennata.
  • Hetkel kuum
Olavi Lepp: rohepöörde juhtimine on seni olnud killustunud ja ebaveenev
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Lagarde: ärge kahelge meie sihikindluses, me pole lõpetanud
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Apple, Amazon ja Alphabet jooksid tulemustega lati alt läbi
Pärast USA aktsiaturu sulgemist avaldatud kolme tehnoloogiahiiu aasta lõpukvartali majandustulemused olid kõik analüütikute ootustest kehvemad.
Pärast USA aktsiaturu sulgemist avaldatud kolme tehnoloogiahiiu aasta lõpukvartali majandustulemused olid kõik analüütikute ootustest kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Raadiohommikus: värske investorite TOPi põnevamad paljastused
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.

Olulisemad uudised

Üle 90 protsendi lääne firmadest pole Venemaalt lahkunud
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.