Venelased sulatavad jääd

Majandusraskustes Venemaa muudab suhtumist Eestisse, pakkudes ettevõtjatele ja riigiasutustele otsekontakte oblastitega. Eesti ametiisikud seevastu manitsevad ettevõtjaid ettevaatlikkusele.

Varem igat oma sammu välisministeeriumiga kooskõlastama pidanud Venemaa omavalitsused on asunud Eestiga hoogsalt suhteid looma. Sellel nädalal kirjutas Valga maavanem alla esimese piirkondliku koostöölepingu Novgorodi oblasti Staraja Russa rajooniga, Leningradi oblasti kuberner Valeri Serdjukov kohtus eelmisel kuul Jõhvis majandusminister Jaak Leimanniga ning Moskva oblasti kõrged ametnikud kompasid enne asepeaminister Valentina Matvijenko visiiti kaubavahetuse võimalusi Eestiga.

Veel aasta tagasi tegi suurettevõtjate assotsiatsioon asjatuid pingutusi, et korraldada majandusminister Jaak Leimanni visiiti Vene regioonidesse. Nüüd, kui venelased oma regioonide uksed lahti lükkasid, vilgutavad Eesti ametiisikud ohutuledega.

Järgneva poole aasta jooksul pole Eesti ettevõtjatel suure riski tõttu soovitatav Venemaale investeerida. Seniste äripartneritega suheldes soovitab Nõu võtta heasoovliku tuttava positsioon. Ärisuhete jätkamisel tuleb võtta partneri tegevus ning teenindava panga olukord igapäevase vaatluse alla.

Suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatuse esimees Aadu Luukas vaidleb Nõule vastu. «Väidan, et Urve Nõu nõuanded on asjatud, sest ettevõtjad leiavad endale ise sobivad äriskeemid,» lausub Luukas.

Luukas väidab, et Eesti ettevõtjate huvi Venemaaga kaubelda pole kuhugi kadunud. Regioonide pakkumised ning võimalikud soodustused kohalike maksude tasumisel mõjuvad piisavalt atraktiivselt.

Ühispanga Venemaa projekti juht Dmitri Volov ütleb, et ettevõtetel ei tasu praegu Eesti pankadest ida-

suunalisteks investeeringuteks tuge otsida.

Hoolimata kaosest Venemaal taotleb Ühispank litsentsi oma esinduse avamiseks Sankt Peterburgis. Suurenenud huvi välisinvesteeringute vastu ei ole aga kiirustanud Venemaa keskpanka Ühispanga taotlusele vastama.

Venemaa ise pole suutnud taastada toimivat pangandussüsteemi ning Venemaale eksportija võib kanda suuri kaotusi, sest ülekanded ei pruugi õigel ajal kohale jõuda.

Vaid 16 protsenti pangatehingutest tehakse praegu nn elava rahaga. Ülejäänud 84 protsendis tehingutes kasutavad osapooled teisi, rubladesse ümber arvestatud finantsatribuute, nagu näiteks väärtpabereid.

Välisinvestoreid teeb ettevaatlikuks karm piirang valuuta väljaveole Venemaalt, mis seab ohtu teenitud raha kasutamise väljaspool Venemaad.

«Kui hästi töötada, siis võib Venemaa majanduse kümne aastaga tõsta 1990. aasta tasemele,» ennustas tänavu oktoobris Venemaa ühe võimsama ettevõtte Gazpromi president Rem Vjahhirev.

Kuu aega varem olid eestlased tunduvalt optimistli-

kumad ning prognoosisid kaubandus-tööstuskoja Vene kriisi seminaril raskuste jätkumist viie kuni seitsme aasta jooksul.