Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venelased sulatavad jääd

    Majandusraskustes Venemaa muudab suhtumist Eestisse, pakkudes ettevõtjatele ja riigiasutustele otsekontakte oblastitega. Eesti ametiisikud seevastu manitsevad ettevõtjaid ettevaatlikkusele.
    Varem igat oma sammu välisministeeriumiga kooskõlastama pidanud Venemaa omavalitsused on asunud Eestiga hoogsalt suhteid looma. Sellel nädalal kirjutas Valga maavanem alla esimese piirkondliku koostöölepingu Novgorodi oblasti Staraja Russa rajooniga, Leningradi oblasti kuberner Valeri Serdjukov kohtus eelmisel kuul Jõhvis majandusminister Jaak Leimanniga ning Moskva oblasti kõrged ametnikud kompasid enne asepeaminister Valentina Matvijenko visiiti kaubavahetuse võimalusi Eestiga.
    Veel aasta tagasi tegi suurettevõtjate assotsiatsioon asjatuid pingutusi, et korraldada majandusminister Jaak Leimanni visiiti Vene regioonidesse. Nüüd, kui venelased oma regioonide uksed lahti lükkasid, vilgutavad Eesti ametiisikud ohutuledega.
    Peaminister Mart Siimann ütles pärast kohtumist Matvijenkoga, et kuni pole sõlmitud Eesti-Vene majanduslepingute pakett, ei saa ta ettevõtjatele garantiisid Venemaaga äri ajamiseks pakkuda.
    Valga maakonnaga koostöölepingu alla kirjutanud Staraja Russa rajooni juht Jevgeni Rjabov kinnitab, et vaatamata kriisile ajab tema kodukoht ausat äri.
    Staraja Russa on tõsistes raskustes. Rajooni suured kaitsetööstusettevõtted pole kätte saanud tasu riigi tellimusel valmistatud toodangu eest. Raha teenimiseks on rajoon valmis müüma Eesti puidutööstustele metsamaterjali ümarpalgina ja välisinvestoritele maad ettevõtete asutamiseks.
    Staraja Russa tööjõudu iseloomustab madal palk, mis kõigub 500--900 rubla (295--531 krooni) vahel kuus. Madal palk ja kõrge kvalifikatsioon on Staraja Russasse meelitanud Ameerika kapitalil töötava värvitehase ja ASi Lacto Eestist.
    Rjabov kinnitab, et välisinvestor saab ennast tunda kindlalt, sest kohalik miilits töötab heal tasemel ning loomuliku sotsiaalse kontrolli mehhanism (rajoonis tunnevad kõik kõiki) ei võimalda kuritegelikel grupeeringutel kanda kinnitada.
    Eesti ettevõtjate peamiseks hädaks Venemaaga kaubeldes või sina investeerides on mõõtkava erinevus. Väikseim Moskva oblasti ettevõte võib Eesti mõõtmetes olla hiiglaslik. Pärast Eesti ettevõtjate sügisest investeerimisvõimalusi kompavat visiiti Leningradi oblastisse kirjutas üks kohalik ajaleht artikli pealkirjaga «Oodati investoreid, aga tulid eestlased».
    Venelaste lubaduste suhtes on skeptiline Eesti Moskva saatkonna nõunik Urve Nõu. Tema arvates ei saa mõne Venemaa linna või regiooni garantiikirja tehingutele piisavaks tagatiseks pidada, sest maksudest jääb isegi Moskval suur osa saamata. Mingil juhul ei tohiks uskuda regioonide juhtide teateid, et olgu mujal kriis, aga see linn või rajoon õilmitseb.
    Kriisi ajal antud lubadused ja sõlmitud kokkulepped ei pruugi vett pidada mitte partneri ebaaususe, vaid olude kiire muutumise tõttu.
    Järgneva poole aasta jooksul pole Eesti ettevõtjatel suure riski tõttu soovitatav Venemaale investeerida. Seniste äripartneritega suheldes soovitab Nõu võtta heasoovliku tuttava positsioon. Ärisuhete jätkamisel tuleb võtta partneri tegevus ning teenindava panga olukord igapäevase vaatluse alla.
    Suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatuse esimees Aadu Luukas vaidleb Nõule vastu. «Väidan, et Urve Nõu nõuanded on asjatud, sest ettevõtjad leiavad endale ise sobivad äriskeemid,» lausub Luukas.
    Luukas väidab, et Eesti ettevõtjate huvi Venemaaga kaubelda pole kuhugi kadunud. Regioonide pakkumised ning võimalikud soodustused kohalike maksude tasumisel mõjuvad piisavalt atraktiivselt.
    Ühispanga Venemaa projekti juht Dmitri Volov ütleb, et ettevõtetel ei tasu praegu Eesti pankadest ida-
    suunalisteks investeeringuteks tuge otsida.
    Hoolimata kaosest Venemaal taotleb Ühispank litsentsi oma esinduse avamiseks Sankt Peterburgis. Suurenenud huvi välisinvesteeringute vastu ei ole aga kiirustanud Venemaa keskpanka Ühispanga taotlusele vastama.
    Venemaa ise pole suutnud taastada toimivat pangandussüsteemi ning Venemaale eksportija võib kanda suuri kaotusi, sest ülekanded ei pruugi õigel ajal kohale jõuda.
    Vaid 16 protsenti pangatehingutest tehakse praegu nn elava rahaga. Ülejäänud 84 protsendis tehingutes kasutavad osapooled teisi, rubladesse ümber arvestatud finantsatribuute, nagu näiteks väärtpabereid.
    Välisinvestoreid teeb ettevaatlikuks karm piirang valuuta väljaveole Venemaalt, mis seab ohtu teenitud raha kasutamise väljaspool Venemaad.
    «Kui hästi töötada, siis võib Venemaa majanduse kümne aastaga tõsta 1990. aasta tasemele,» ennustas tänavu oktoobris Venemaa ühe võimsama ettevõtte Gazpromi president Rem Vjahhirev.
    Kuu aega varem olid eestlased tunduvalt optimistli-
    kumad ning prognoosisid kaubandus-tööstuskoja Vene kriisi seminaril raskuste jätkumist viie kuni seitsme aasta jooksul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: investeerimisideed, elektri hind, tasude kadumine ning Äriplaan 2023
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.